· eelteema tähistab teemat (=see, mille kohta midagi öeldakse), mis antakse omaette nimisõnafraasiga, mis on pigem tekstuaalsetes kui süntaktilistes suhetes järgneva lausega. · järgneb lause, kus sama teema on esitatud samaviitelise asesõnaga · K: aga see pilusilm (.) see nüd küll sinna viie hulka ei kuulu ma peaks ütlema /---/. Lausesulamid: · kaheverbilised lausungid, mis moodustavad prosoodiliselt voolava terviku, kuid rikuvad põhimõtet, et lauses võib olla vaid üks finiitverb · Samad verbid või sünonüümid/erinevad verbid · Ühine osa lõpetab alguslause/ei lõpeta · Ühine osa samas rollis verbide juures /erinevas rollis Peegelkonstruktsioonid: · kule ma ei `tea `täna oli täitsa jube `trenn oli. · /--/ (0.8) no ta oli kaksteist aastat istus `kinni. (.) Kahele poole vaatavad konstruktsioonid: · kas sis on: mingit nagu: (
11 Modaalpartiklit tegelt võib nimetada ka värvingupartikliks. Värvingupartiklid on vabalt liikuvad partiklid, mis annavad lausungile nn värvingu või ilme, nagu prosoodia ja sõnajärg seda teevad. Nende piiri adverbidega on keeruline tuvastada. Värvingupartiklid esinevad spontaanses tekstis. Partiklitena on adverbide homonüümid prosoodiliselt nõrgemad ja tihti lühenenud vormis, nagu ka tegelt, mis kuulub ka eesti keele sagedasemate värvingupartiklite hulka. (Hennoste 2000: 1803–1804) 2.2.4. Küsipartikkel võ Tiit Hennoste (2000: 1797) on nimetanud partikleid vä/või/võ eesti keele keskseteks küsivateks partikliteks. Ta toob välja, et enamasti hääldatakse partiklid eelneva sõnaga kokku. Neid küsipartikleid kasutatakse nelja tüüpi küsimustes: a) kas-küsimustes – sel juhul on partikkel täislause lõpus;
annaabi.ee 
