tihedalt. Nii nõuavad nad mõistmiseks ja ka tegemiseks enam aega. Kuulates keerukate konstruktsioonidega küllastatud teksti saame häiritud suhtluse. Viies mõjur on suulise suhtluse multimodaalsus. See tähendab, et suulises suhtluses kasutatakse lisaks sõnadele ja grammatikale ka (a) prosoodiat ja parakeele nähtusi (rõhk, intonatsioon, tempo, toon jms) ning (b) kehakeelt (zestid, miimika, pilk jms). Ühest küljest tähendab see, et nt prosoodial on väga oluline roll selles, kuidas me mingit sõnumit tõlgendame. Sama sõna öelduna eri intonatsiooniga võib teha mõtte isegi vastupidiseks. Teisest küljest tähendab see, et osa suhtlusest toimub pidevalt mittevokaalselt, nt zestidega. See mõjutab omakorda lausungite ehitust. Nii võime moodustada lausungi, mis koosneb verbaalsest algusest ja zestiga väljendatud lõpust (Mine sa õige [ropp zest]). Samuti võivad dialoogis kuuluda kokku verbaalsed ja mitteverbaalsed üksused
Helitugevuse riskipiir üle 85dB. Valulävi- kõrvades ebamugavustunne 125 dB!!! Mürarikkas kk nõrgenevad teised KF!! 6-8k.(enne?) Sõnade segmentatsioon Millest koosneb keel? Foneem (häälik) morfeem (väiksem tähendust omav keeleüksus) (prosoodial?) sõnad Süntaks lause sisuga tekst=diskurss 9.k. Spets. fonoloogiline mudel emakeele Leksikon=kogu keeles kasutatav sõnavara eesti keeles 300-400 000 8-12.k. töötlemiseks/mitte võõrk.
annaabi.ee 
