Hiljem pidas ta nendel teemadel Tartu ülikoolis loenguid. 6.Õppeülesandetäitjana Tartu ülikoolis Peeter Põllu surmaga jäi pedagoogika õppetool ülikooli vakantseks. Vakantseks jäänud õppetooli koormus jagati kolme inimese vahel. Üks osa anti Elangole, teine A.Koortile , kolmanda osa täitjaks kutsuti Pärnust Tartusse sealne koolinõunik Johan Estam. Õppeülesande täitjana oli Elango koormuseks tavaliselt paar tundi loenguid nädalas ja proseminari juhtimine. Loengute eelistas ta käsitleda koolikorralduse probleeme, sest Viinis oli ta selle valdkonnaga V.Fadruse seminaris tutvunud. Mõnikord käsitles ta ka noorsoopsühholoogia probleeme ja kooliuuenduse päevaküsimusi. Proseminari teemadeks olis enamasti esteetilise kasvatuse küsimused, eri maade koolisüsteemid, õpilase tundmaõppimise meetodid jne. 1933.aastal ilmus Elangol raamat ,,Lapsepõlv ja iseloom", mis 1935.aastal toimunud
pärimustega. Pärimuspuudeks võivad olla perepuud, nimepuud ja muud kodulähedased või isegi õuepuud, mis seotud mõne pereliikme või muu konkreetse persooniga. Seda tüüpi pärimused on enamasti pärit lähiajaloost. Kuid pärimuspuudeks võivad olla ka muistenditega seotud puud. Sellisel puhul on enamasti tegemist suhteliselt vanade pärimustega. Nendest ülevaate andmiseks sobib Fred Pussi poolt 1995. aastal koostatud proseminari töö "Puudega seotud muistendid ja traditsioonid eesti rahvakultuuris". Seal uuritud 347 puu kohta antakse ülevaade puude geograafilisest paiknemisest, liigilisest kuuluvusest ning puudega seotud muistenditest. Geograafiliselt on muistenditega seotud puid kõige enam olnud Võrumaal, Viljandimaal ja Hiiumaal. Kõige vähem on neid olnud Põhja-Tartumaal ja Kirde-Eestis. Oma osa sellisel jagunemisel on olnud rahva erineval linnastumise astmel Eesti erinevates paikkondades.
annaabi.ee 
