Kontakt(membraan-)seedimine toimub peensoole seinaga vahetus kontaktis olevate ensüümidega, küümus peab olema vahetus kontaktis peensoole seina ensüümidega hariäärisel. Laktaas, maltaas sahharaas, enteropeptidaas- need ensüümid ei lahku hariääriselt (vastasel korral kaotavad oma aktiivsuse). Et küümus ei oleks pidevalt sama ensüümiga kontaktis, ongi vajalik küümuse liikumine. 8.6 Peensoole motoorika liigid ja regulatsioon Esineb kahte liiki motoorikat: Propulsiivne => küümuse transport, mittepropulsiivne => küümuse segamine. Peensoole motoorikat juhib basaalne müogeenne rütm: aeglased lained. Aeglaste lainete ostsillaatoritel on peensoole algusosas suurem sagedus (12 tüklit/min), lõpposas väiksem (8 tsüklit/min). Nii toimub soolesisaldise aeglane edasiviimine. Interdigestiivses perioodis esineb peensooles propulsiivne migreeruv müoelektriline kompleks (MMK). Selle faasid: täielik rahu 40...60 min korrapäratu motoorika 30 min
peensooles kurruline, jämesooles sile Seedetrakti motoorika • Eesmärgiks toidu segamine seedemahladega ning piki soolestikku edasitoimetamine • Seedekulgla silelihaskude funktsionaalne süntsüütsium (ühest rakust alguse saanud kontraktsioon levib naaberrakkudesse) • Seedekulgla lihaskihile omane kindle toonus, mis määrab seedekulgla pikkuse (pikilihased) ning diameetri (ringlihased) Motoorika liigid: • Propulsiivne peristaltika (pikilihaskiht, ringlihaskiht; küümuse edasiliigutamine) L, lk 7 • Segmentatsioon (ringlihaskiht; küümuse segamine) • Tooniline püsikontraktsioon (sulgurid; seederuumide eraldamine) 45 Seedekulgla innervatsioon (снабжение тканей нервами) • Enteraalne närvisüsteem (ENS) • Aferentsed teed KNS-i