C -sisalduse suurenedes terastes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning tinglik tõmbepinge; vähenevad aga plastsuse näitajad (katkevenivus ja katkeahenemine) ning sitkuse näitajad; kasvab aga vastupanu väsimuspurunemisele kuni C -sisalduseni 0,55... 0,65%. Kõik terased süsinikusisaldusega 0,02% kuni 0,8% koosnevad ferriidist (hele) ja perliidist (tume) ning neid nimetatakse alaeutektoidseteks. Süsinikusisalduse suurenemisega väheneb neis ferriidi kogus ja proprtsionaalselt suureneb perliidi kogus. Teras, mis sisaldab 0,8% C, on eutektoidne ja tema struktuur koosneb ainult perliidist. Perliit on tavaliselt kihiline (ferriidi ja tsementiidi kihid vaheldumisi), kuid kihilisus ei ole mikroskoobi all väikesel suurendusel märgatav, kuid perliit on väga peene struktuuriga. Sel juhul paistab ühtlase tumeda struktuuriosana. Terased süsinikusisaldusega üle 0,8% on üleeutektoidsed ja nende struktuur koosneb perliidist ja sekundaarset tsementiidist (T").
juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid, kes saavad ka vähem kohti. Teiseks miinuseks on kaotsiläinud hääled. St lihthäälteenamuse printsiibil valitud parlament ei peegelda päris täpselt valijate eelistusi. 3.2 Proportsionaalne valimissüsteem: on laialt levinud, peetakse õiglasemaks, kuid seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste süsteem. Kehtib Soomes, Rootsis, Eestis, Hollandis, Itaalias, Taanis. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proprtsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Kui valimistel koguti 7% häältest, siis 100 kohalises parlamendis saadakse 7 kohta. Teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Nt europarlamendi valimistel on eesti üks valimisringkond, Riigikogu valimised viiakse läbi 12 ringkonnas. Kolmandaks tunnuseks on see, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas, st valijal tuleb eelistada erakondlikku programmi isikule. Nimekirju koostatakse kahe põhimõtte alusel