20. sajandi alguses (B)- Keskklassi osakaal tõusis, kuid suur osa ühiskonnaliikmetest kuulus alamklassi (töölised ja töölisklass). (Tänapäeval nt Ladina-Ameerikas, arengumaades) Tänapäev (C)- Kõrgklass ja alamklass on võrdselt enam-vähem võrdselt jaotunud, kuid ülekaalus on keskklass. Iseloomustab Põhjamaid ja Lääne-Euroopa riike. Suurima osa moodustavad keskklass, vähemuses on kõrg- ja alamklass. Majandusliku heaolu kasvu mõju sotsiaalsete klasside propotsioonidele- Majandusliku heaolu kasv ei taga automaatselt elanikele paremat elujärge, see sõltub prioriteetidest riigi poliitikas, ebavõrdusest ühiskonnas. Varandusliku jõukuse muutudes on võimalik liikuda ühest klassist teise Sotsiaalne mobiilsus- liikumine ühest ühiskonnakihist või sotsiaalsest klassist teise Põlvkondade vaheline sotsiaalne mobiilsus- poja või tütre ühiskondliku positsiooni erinevus vanemate või vanavanemate omast.
sajandini Iseloomustus Reaalsuse loomulik kujutamine Arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine Iseloomuliku tunnusena võib välja tuua eneseteadvuse tekkimise, tekkis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja erinev möödunust Renessansliku maailmavaate keskmeks sai humanism Uuriti ka anatoomiat, analüüsiti ratsionaalselt inimkeha proportsioone Leiutati geomeetriline perspektiiv Ring kui kõige täiuslikum vorm Hakati tähelepanu pöörama inimkeha propotsioonidele ja linnaplaneerimisele Inimest määratleti kui maailma keskpunkti Tekkis soov ehitada sama suuri kupleid nagu Firenze toomkirikul Micelangelo Peetri kiriku algne projekt on Bramante looming, kuid kiriku ehitamine jäi tema surma tõttu pooleli Peetri kirik pidi olema hiiglasliku kupliga kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitis Töö jätkajaks sai Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal Filippo Brunelleschi Leidlaste varjupaik (kodu)
annaabi.ee 
