maksukohustus või kaob ära, siis tähtaeg muutub. 3. Kinnipeetav maks – maksud, kus maksu kinnipidaja peab teise isiku tulust kinni tulumaksu ja tasub eelarvesse. Eeesmärgi alusel liigitamine. Maksud võivad olla üldise eesmärgiga ehk on kõikidele maksudele omane ehk piskaalneeesmärk, täidavad koormamisül või erieesmärgiga ehk kujundamisfunktsioon( ei pruugi kõikidel maksudel olla). Maksumäära alusel liigitamine. Progresseeruvad, propotsionaalsed ja regressiivsed maksud. Majanduslikusisu järgi jaotamine: 1. Tulumaksud – millega maksustatakse vara tekkimist, tulu või varasuurenemist. 2. Omandimaksud – on seotud varaomamise, haldamise, valdamise või muutaolisega (maamaks, raskeveokimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks). 3. Tarbimismaksudehulka – maksustatakse tarbimist, kulutamist, võõrandamist ja muid taolist. (käibemaks, aktsiis, hasartmängumaks). MAKSUD JA KOORMISED
Vapsid kuulutasid välja uue vabadusvõitluse. Novembri alguses teatatakse vabadussõjalaste häälekandjas: "Klassivõitluse põhimõttele tuleb vastu seada rahvusliku ja riikliku ühtsuse, riikliku terviku idee." 10.novembril 1932. aastal esitavad vabadussõjalased seaduseelnõu põhiseaduse muutmise kohta. Projekt näeb ette vähendada Riigikogu liikmete arvu poole võrra, seada sisse suurte õigustustega presidendi ametikoht ja asendada propotsionaalsed valimised isikuvalimistega. 22.novembril moodustab Riigikogu uue põhiseaduse väljatöötamise komisjoni, kuid see ei võta vabadussõjalaste pakutud varianti aluseks. Aastal 1933 14.-16. oktoobril toob Eesti kolmas rahvahääletus üllatuse: vapside pakutud põhiseaduste muudatuste poolt on 416 878 hääletanud ja vastu 156 894. Hääletamas käis 77,9% hääleõiguslikest kodanikest. Vabadussõjalaste tegevuses on nähtud kahe maailmasõja vahelise Euroopale iseloomuliku
annaabi.ee 
