ega väär. Kuid tegelikult keeldutaks tunnustamast sellist juhtumit välistatud kolmanda seaduse kehtetuks muutjana. Osutataks selle- le, et propositsioon `Mu sõber on lõpetanud mulle kirjutamise' ei ole lihtpropositsioon, vaid kahe propositsiooni, `Mu sõber kirjutas mulle minevikus' ja `Mu sõber ei kirjuta mulle praegu' konjunkt- sioon: ning lisaks ei ole propositsioon `Mu sõber ei ole lõpetanud mulle kirjutamist' vasturääkivuses propositsiooniga `Mu sõber on lõpetanud mulle kirjutamise', vaid lihtsalt selle vastand. Sest see tähendab `Mu sõber kirjutas mulle minevikus ja kirjutab mulle ikka veel'. Seetõttu, kui me ütleme, et selline propositsioon na- gu `Mu sõber on lõpetanud mulle kirjutamise' pole teinekord ei tõene ega väär, räägime ebatäpselt. Sest tundub, et ütleme, et ei see ega sellele vasturääkiv ole tõene. Samas aga peame silmas, või igatahes peaksime silmas pidama, et ei see ega sellele näiliselt
1682 tuleb kokku Liivimaa maapäev võetakse reduktsiooni suhtes täiesti eitav seisukoht. Viidatakse oma teenetele, viletsusele, vaesusele( mõisad olid nende ainuke sissetulekuallikas), viidati kehtivatele privileegidele. Mängu tuleb taas privileegide kinnitus ja Ljungby lubadused. Esile kerkis Mengelm, kes kirj märgukirja, kus seletas, et kuningasõna on liivimaalastele olulisim. Mitmeid tõlgendusi liivimaa kuulumisest rootsi riiki. juulis 1681 esiles Lichton kuninga nimel 3punktilise propositsiooniga : · reduktsiooni. Puhtalt kuninga tahe, ära ei jää · revisjon · kõneles tp vabastamisest pärisorjusest. Benefiitsid e läänistused on need, mida kuningal on olnud võimalik jagada, samas on läänistusi õigus tagasi võtta. Privileegid, mille osas liivimaalased kõige enam kriitikat tegid, siis Lichton viitas, et need ei puutu asjasse. Kuningas ei ole neid piiranud ja ei kavatse seda ka teha. Lichton leidis et reduktsioon tuleb läbi viia, maapäev nõudis tagasi
annaabi.ee 
