reguleerimise riigikapitalismi arendamise, vaid vaba ettevõtluse arendamise kaudu. Ta töötas välja monetarismi teooria, kritiseerides samas J. Keynesi majandusvaateid rahaturgude reguleerimiseks juba alates 1950.a. Monetaristid olid seisukohal, et turu toimimise kõige tähtsamaks elemendiks on raha. Nende juhtmõtteks oli ,,Money matters" (,,rahal on tähtsus"). Monetaristliku teooria aluseks oli kvantitatiivne rahateooria, mille järgi rahamass ringluses viib proportsionaalsetele hindade muutumisele. Raha peamine funktsioon on hindade taseme määramine. M. Friedman näitas, et kui rahahulk väheneb, siis 6-12 kuu pärast väheneb ka tootmise maht, edasi 6-12 kuu pärast langevad ka hinnad. Ta näitas, et kõik suuremad majanduslangused USAs vaadeldud ligemale saja aasta jooksul olid seotud rahahulga vähendamisega keskpanga poolt või riigikassa vigadega majanduspoliitika kujundamisel. (1, 2) M. Friedman uuris ka seosesid rahahulga ja laenuprotsendi vahel
märkimisväärsed investeeringud ühe tooteühiku kohta; z = kõrge, mis viitab liikmete kõrgele individualiseeritusele, sh ka diferentseeritud kapitaliosakud ja intressid. Lisandväärtusühistu: x = kõrge, osutab suurtele kauba- või toorainemahtudele mastaabiefekti saavutamiseks; y = kõrge, osutades tugevale diferentseeritusele kõrge lisandväärtusega toodete tootmiseks; z = kõrge, osutades liikmete kõrgele individualiseeritusele ja proportsionaalsetele panustele sõltuvalt tootmismahtudest. Nimetatud neli äärmuslikku mudelit ja nende vahepealsed kombinatsioonid nelja nurga vahel on omavahel tihedalt seotud, mis tähendab, et ühistutes on esindatud kõigi nelja äärmusliku mudeli mõjud. Kuigi need mõjud on olemas, ei saa neid ühistuid käsitleda äärmuslikena. Kirjeldage ühistute ja kapitaliühingute koostöövõimalusi. Liikmete seisukohalt on koostööl mitmeid nüansse ja erisusi, mida ühistute liikmed peavad teadma.