590 aastal valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur, kes jätkas Ambrosiuse poolt alustatut - kogus ja parandas leitud viise nin aitas kaasa nende levitamisele. Tekkis gregouriuse koraal, mis oli ühehäälne saateta a'capella liturgiline laul, mille rütm sõltus tekstist, mis tavaliselt oli proosas või vabavärsis. Kristlik kirikulaul oli seotud kahte liiki liturgiaga: officium e. tunnipalvus ja missa. Missa jagunes omakorda kaheks: muutuvaks osaks e. propiumiks ja muutumatuks osaks e. ordinaariumiks. Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis soodustas ilmaliku laulu teket. Keskajal oli 3 põhilist helilaadi: doori, früügia ja lüüdia. Tekkis liturgiline draama, mis oli teatraalne stseen jumalateenistuses ning piibliaineline etendus müsteerium, mis põhines dialoogil. Esimesed märgid meloodia kirjapanekust olid neumad, mille järgi tekkis vajadus 8.sajandil. Esimesed kaks noodijoont võeti kasutusele 10
7-8 sajandi jooksul kujunenud kirikulaulu nimetatakse gregoriuse lauluks. Väga oluline on benediktaste panus rooma katoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse. Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid., kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule. Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga: tunnipalvus ja missa. Kontsert muusika aluseks on missa. Muutumatuid, igal päeval korduvaid osi nimetatakse ordinaariumiks. Muutuvaid osi nimetatakse propiumiks. Gregoriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor. Tekstid on tavaliselt ladina keelsed. Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsiteerimine- laulja laulab siin pikki proosatekste. Psalmoodia - psalmitekstide laulmine. Antifoon- refrääniliselt korduv vastulaul.(kahe koori vaheldumine) Hümn on stroofilise värsstekstiga.
annaabi.ee 
