) 4.-5. sajandil hakati neid toiminguid ka lauludega saatma. Missal on kindel üleshitus, selle lõplik väljakujunemine võttis aega sajandeid. Missa osad jagunevad ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5-st osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel: 1) Kyrie eleison (issand, halasta); 2)Gloria in excelsis Deo (au olgu jumalale kõrges); 3) Credo in unum Denum (mina usun ühte jumalat); 4)Sanctus (püha) / Benedictus (kiidetud olgu); 5) Agnus Dei (jumala tall). Propiumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühakute päevadest. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi lugemisega. Sisuliselt jaguneb missa kaheks. Eelmissasse jäävad õpetlikud tekstid apstlite tegudest ja see lõpeb piduliku usutunnistusega (Credo). Peamissa algab pärast Credo't altaril ohverdamisega, mis ongi teise osa keskseks toiminguks. Kõige vanemad missaosad on Kyrie, Gloria ja Sanctus, neid tunti juba varajase kristluse ajal.
o Faux bourdon saatehääl liikus viisihäälega paralleelsetes sekstides vale bass o John Dunstable kasutas neid julgelt määras kindlaks dissonantside kasutamise korra Uued zanrid 15. sajandil o Cantus-firmus-missa ilmalik viis mitte gregoriaan, tenor bassiks o Paroodiamissa missa aluseks ei ole ainult ühehäälne viis, vaid terve varemkirjutatud teos ,,paroodia" jäljendamine o Motett lihtsam rütm, ladinakeelne polüfooniline laul miss propiumi tekstile o Ilmalikud polüfoonilised laulud samad põhimõtted mis vaimulike puhul o Magnifikat Maarja kiidulaul Luuka evangeeliumist, õhtuse jumalateenistuse osa Madalmaade koolkond o Uudne helikeel Inglise tertsid ja sekstid + itaalia laululisus Imitatsiooniline polüfoonia hääled jäljendavad üksteist o Alumise hääle tenor asendub bassiga saab alguse harmooniasüsteem o A cappella võrdsete hääletga andsamblipolüfoonia o Jaguneb põlvkondadeks
ja 16. muusikas sai missa ordinaariumiosade tsükkel. Missade aluseks võeti ilmalikud viisid. Missa kõrval on eriti 16. saj. oluline nn. paroodiamissa, mille aluseks on terve polüfooniline teos. Selleks võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik alul. Teiseks põhizanriks jäi endiselt motett, ent erineb oluliselt varasemast, renessansiajastu tüüpiline motett on ladinakeelne polüfooniline laul.(mitme häälne) Tavaliselt on aluseks missa mõne propiumi osa tekst. Motett elas vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut. Alates 15.saj.-uusaja kultuur(humanism, varakodanlus).hakati mõtlema, et need on heakõlalised intervallid, mis meeldivad kõrval kuulata. Tekkis harmoonia. (kolmkõla) Tasakaalustatud stiil. Universaalne helikeel-pole piirkondlikke erinevusi Hingamisest lähtuv muusika liigendus. Polüfooniliste liinide põimumine akordideks.
annaabi.ee 
