3. Kirjeldade hemoglobiini struktuuri ja konformatsioone vabas ja hapnikuga seotud olekutes. Hemoglobiin on a2b2 – tetrameer, mis koosneb neljast subühikutest. Iga subühik sisaldab heemi. Heem on niisugune struktuur, mille keskel asub raua aatom, mis on seotud protoporfüriiniga, aga täpsemalt selle nelja pürrooli ringiga, mis on omavahel seotud menteensildadega. Pürroolidega on seotud ka kaks vinüülrühma, kaks metüülrühma ja kaks propionaati. Raud on heemis otseselt 4 lämmastiku aatomitega. Viiendat sidet moodustab raud hemoglobiini polüpeptiidahela histidiini imidasooliga. Kuuendat sidet raud moodustab seostudes hapnikuga. T olekus (ilma hapnikuta) asub raua aatom porfüriini tasapinnast väljas. Hapnikuga seostumisel muutub hemoglobiini konformatsioon (R-olek), mille jooksul raua aatom liikub porfüriini tasapinda ning liikub ka sellega seotud histidiini ahel (moodustub niisugune ristike).
Lahustuvad suhkrud lagundatakse kõige kiiremini (tärklis seedub aeglasemalt). Pektiin, tselluloos ja hemitselluloos (taime rakukesta materjalid, süsivesikud) fermenteeritakse tärklisest aeglasemalt Ligniin (ei ole süsivesik) vähendab tselluloosi seeduvust (nt hilissuvine hein!) Lagundamise lõpp-produktideks lenduvad rasvhapped ja CO2 Kui on liiga palju sööta, siis propionaadi asemel tehakse laktaati. Kui on söödas palju tärklist, siis tekib VFA rohkem ja kiiremini. Propionaati tekib ka rohkem. Ka laktaati. Ainult propioonhapet saab konvertida glükoosiks. Heina söömisel 70:20:10 (atsetaat-propionaat-butüraat). Kui süüakse palju kiudu = heina; kui süüakse palju tärklist, siis 60-30-10. Suhkru ja tärklise liig ratsioonis põhjustab vatsas liigset piimhappe teket. Kõrvalsaadused on metaan (10% energiast läheb kaotsi). Glc konverditakse püruvaadiks. Püruvaat annab laktaadi, propionaadi, atsetüülCoA. AtsetüülCoA annab atsetaadi ja butüraadi. 27
· Eriti oluline mäletsejatel, kuna eesmaos kääritatakse süsivesikud lenduvateks rasvhapeteks ning sooltraktist imendub glükoosi verre väga vähe. · Stimuleerivad glükokortikoidid, soodustades vajalike ensüümide moodustumist. · Mittemäletsejatel intensiivistub glükoneogenees nälgimisel. · 20 30 kg piima päevatoodangu puhul sünteesitakse glükoneogeneesi abil päevas 2000 2500 g glükoosi. · Vatsast imendub 1,1 1,5 kg propionaati, mis on oluline lähteaine glükoneogeneesis. · Glükagooni peetakse keskse tähtsusega glükoneogeneesi stimuleerivaks hormooniks. Osa uurimusi kinnitab ja osa eitab seda. Kindlalt võib omistada glükoneogeneesi reguleerivat toimet noorloomadel. · Ketoosi põhjustavad kõik tegurid, mis *pärsivad glükoneogeneesi või energia varustamist, järsk söödavahetus, maksahaigused, *suurendavad glükoosi tarvet, *soodustavad ketokehade teket Haiguse kestus (näited)- ÄGEDAD e
annaabi.ee 
