sõjaväeteenistuseks. · Tibulluselt pärineb kaks raamatut eleegiaid. Esimese raamatu eleegiad on pühendatud Messalale ja poeedi armsamale Deliale (Planiale). Teise raamatu kangelanna on hetäär Nemesis. · Tibulluse keel on lihtne ja selge. Tibullus on üks väheseid rooma luuletajaid, kes ei külva teoseid üle mütoloogilise õpetatuse ballastiga. Peale Messala ringkonna poeetide tundis Tibullus hästi Horatiust. Propertius · Umbes aastal 28 ilmub Propertiusel esimene eleegiateraamat ,,Cynthia". · Teose suure menu tõttu võeti Propertius Maecenase kirjanduslikku ringkonda, kus ta tutvus Horatiuse, Vergiliuse ja Ovidiusega. · Järgnes veel 3 raamatut eleegiaid. · Erinevalt Tibullusest on Propertius väga temperamentne. Cynthia on saatuslik naine ja Propertiuse luule teemad on igatsemised, leppimised, tülid ja armukadetsemised. · Kolmandas eleegiateraamatus suureneb muude teemade osatähtsus. 73
Selline distihhon koosneb heksameetrist ja pentameetrist (sisaldab nagu heksam.-gi kuus värsitõusu, ent mille kolmas ja kuues värsijalg on mõlemad kahanenud üheks pikaks rõhusilbiks; kolmanda värsijala järel asub tsensuur, mis jagab värsijala pooleks (kummaski 2,5 daktülit). Pentam.-i esimeses pooles võivad daktülid asenduda spondeustega. Skeem lk 49)) Nukra laadi omandas eleegia osaliselt alles hilisemas kirjanduses, eriti 1. saj. e.m.a rooma luuletajail Tibullusel, Propertiusel jt. Vanimat kreeka eleegiat kannab seevastu erk meeleolu ja iseloomustab motiivide mitmekesisus. Eleegia oli õpetliku suunaga lüüriline luuletus, mis sisaldas sageli poliitilist agitatsiooni, patriootilisi üleskutseid ja võitlusele õhutamist; eleegias ülistati armastust ja jagati kõlbelisi õpetusi, eleegia kujul esitati filosoofilisi mõtisklusi. Eleegia kui zanr oli mitmeti lähedane Homerose eepostele: ka eleegikud kasutasid joonia murret, samu valemilisi väljendeid ja kujundeid.