eksisteeriv bioloogiline elu. Puhast õhku kasutatakse meditsiiniski. Meditsiinilist õhku kasutatakse peamiselt ventilaator- ja inhalatsioonravis, kuid ka kandjagaasina anesteetikumidele inhalatsioonanesteesia korral. Meditsiinilist hapnikku kasutatakse sissehingamiseks, et suurendada hapniku sisaldust veres (suurem küllastatus hapnikuga). Meditsiinilist hapnikku kasutatakse: ägeda või kroonilise hapnikuvaeguse raviks või ennetamiseks, propellendina (pihustusainena) teiste ravimite sissehingamisel (ravi nebulisaatoriga), osana gaasivoolust anesteesias, valu vaigistamisel ja intensiivravis, barokambrites, et vähendada kahjustuse ohtu, mis on tingitud kessoontõvest, gaasi- või õhumullidest veresoontes ning raske vingugaasimürgistuse ja gangreeni ravis, kobarpeavalu hoo raviks. Samuti on meditsiiniline hapnik pohmelli raviks. Hoidkem loodust, hoidkem õhku. Kui inimkond on edaspidigi hooletu puhta õhu suhtes,
1970-ndatel pooluste kohal, kuid hõrenemine toimub sesoonselt kõigis geograafilistes piirkondades (Jürgens i.a). Pikka aega arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kartused inimmõju kahjulikust toimest said teatavaks üsna varsti (Parts i.a). Hõrenemist põhjustavad fluori, kloori või broomi sisaldavad süsivesinikud. Neid ühendeid kasutatakse külmutusseadmetes; konditsioneerides; vahutekitajatena nt vahtfenoplasti, polüuretaani jne tootmisel; propellendina aerosooli tootmisel; lahustitena; pestitsiididena; meditsiinipreparaatide, värvide ja lakkide valmistamisel; puhastuslahustina nt metalli, arvutidiskettide ja rõivaste puhastusel; tulekustutites jne (Jürgens i.a). Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid (Parts i.a). Osoonikihi kaitsmine on riikide ühine eesmärk. Osoonikihi ühise kaitsmise meetmed näeb ette 1985
annaabi.ee 
