Väga laialt levinud ja oma primitiivsuse pärast tihti väga vanaks pilliks peetav moll- ehk moldpill on tegelikult üsna noor pill. Mollpill on Rootsi päritolu psalmodikon, mille ajalugu ulatub 1829. aastasse. Sellel aastal konstrueeris Rootsi pastor Johannes Dillner (1785-1852) varem tuntud monohordi ja hummel `i baasil ühekeelse poogenpilli, mille keele all oli sõrmlaud ja nootide tähtmärgid. Pillil oli tagurpidi keeratud molli kuju. Psalmodikoniks ristitud pill levis tänu aktiivsele propakandale kiiresti ja omandas vaimuliku instrumendi maine. Rootsis oli see eriti populaarne 1840. - 1860. aastail, levides sel ajal ka luterlikesse naabermaadesse. Kuna pilli oli lihtne valmistada levis see kiirest talurahva seas ja teda kasutati koduste palvetundide ajal laulu saateks. Samuti kasutasid seda vaesed kogudused ja koolid, kes kallimat instrumenti osta ei jõudnud. Pilli kasutati vaimuliku laulu õpetamiseks ja saateks ja seepärast nimetati teda ka tihti laulupill või laulukannel.
Inglismaalt,laenu saadi Soomelt ning mitmed lääneriigid avasid Eestile krediidi kaupade sisseveoks.Majanduslike raskuste ületamine ja edu sõjategevuses tugevdas valitsuse autoriteeti mis võimaldas omakorda senisest tulemusrikkamalt võidelda kohaliku enamlusega,mis kujutas enesest tõsist ohtu. Traagilisemaks kujunes Saarema mäss 1919 .a. veebruaris.Saarlased olles pikemat aega ära lõigatud mandrist ja vaeveldes majandusraskuste küüsis,olid vastuvõtlikud enamlaste propakandale,mille kohaselt valitsus olevt vaid baltisaksa mõisnike tööriistaks.Valitsuse poolt kohale saadetud karistussalk suutis olukorra normaliseerida,kuid üksnes ulatuslike repressioonide hinnaga.Olles saavutanud res võite enamlaste üle,pidas valitsus võimalikuks kutsuda kokku Asutav Kogu ,mis lahendaks lõplikult Eesti tulevikuga seotud küsimused.Eesti Esimesed parlamendi valimised leidsid aset 1919.a.aprilli algul ning rahvaesindus kogunes esimeseks koosolekuks 24
annaabi.ee 
