aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja "Ronk", 19151916 kuulus kunsti-, muusika- ja kirjandushuviliste üliõpilaste ühendusse "Ritsikate ring", kus tegutsesid näiteks ka kirjanikud Johannes Semper ja Karl Ast-Rumor. 1923. aastal sai Vahtrast tookordse Eesti avangardseima kunstirühmituse Eesti Kunstnikkude Rühma asutajaliige. Rühmitus korraldas esialgu palju näitusi Eesti väikelinnades ning Tartus ja Tallinnas, olles ainsaks vaid ühte kunstilaadi kubismi/konstruktivismi propageerivaks ühenduseks Eestis. 1940. aastaks oli ta üks Eesti viljakaim raamatuillustraator. Edukas oli Jaan Vahtra ka graafikas. Riia ja Peterburi kunstikooli järel töötas Vahtra õpetajana Võrus ja Tartus, aastaid oli ta kõrgema kunstikooli "Pallas" õppejõud. 1920. aastatel ilmnes Vahtra loomingus kubismi ja konstruktivismi mõju, 1925. aastast aga pöördus ta looduslähedase käsitluslaadi poole. Pärast Eestimaa vabastamist fasistlikust ikkest töötas Vahtra
välised. Mitte vene keelt kõnelevad õpetajad vallandati. 1893 Tartu ülikool vene keelne ja nimeks Jurjevi ülikool.1893. Eesti Kirjameeste seltsi lõpp. Vene keel oli kasulik, sest võimaldas harida end hiljem Venemaal edasi, teha karjääri väike ametnikuna või ohvitserina sõjaväes. Venestamine pärssis tuntavalt eesti kultuurielu. Eestlaste endi hulgast kerkisid esile avaliku elu tegelased, kes kiitsid keskvalitsuse venestamispoliitika heaks. Ainsaks rahvuslikku aadet propageerivaks ajaleheks jäi Karl August Hermanni toimetatud Tartu ajaleht Postimees, mis alates 1891 aastast ilmus päevalehena. Venestamise vastasid : Hermann( Postimees, esimene eestikeelne entsüklopeedia), V.Reinman ( karskusliikumise edendamine, harrastus ajaloolane) Uus rahvuslik tõus Eesti keele ja kultuuri taastamine eesmärgiks. Venestamine ei suutnud lämmatada eestlaste omaalgatuslikku tegevust. Enamik seltse tegelesid
võimu laiendati ka Balti kubermangudele, asjaajamistes vene keel. Maakondades ametisse talurahvaasjade komissarid, põhiül kontrollida valla tegevust. Piirati omavalitsuste tegutsemisvabadust, tsensuur tugevnes, toetati õigeusukirikut.Haridus: 1887 muudeti vene keel sunduslikuks vallakoolides, 1893 venekeelsele õppele üleminek Tartu ülikoolis.:eestlased said paremini jätkata haridusteed venemaal, karjäär sõjaväes. Pärssis eestlaste kultuurielu. Ainsaks rahvuslikku aadet propageerivaks ajaleheks jäi K.A. Hermanni Tartu ajaleht Postimees, mis ilmus 1891.a päevalehena. Uus rahvuslik tõus-Veneaeg ei lämmatanud omaalgatuslikku tegevust, enamik seltse tegutses edasi. Uued seltsid:karskusseltsid, kutseühingud, käsitööliste ühendused, tuletõrjeseltsid-rahva edasine organiseerumine.1888a J.Hurda üleskutse rahvaluule kogumiseks-laialdane vastukaja. 1890ndatel 3 laulupidu, 96a laulupeol osavõtjaid üle 5000. isamaalised laulud-lemmikuks Fr