Edukama poliitilise võitluse huvides oli Jakobsoni eesmärgiks põllumeeste seltside tegevuse ühendamine. 1876. aastal Jakobsoni eestvõttel tulid Viljandisse kokku Pärnu, Viljandi, Tartu ja Võru Põllumeeste Seltsi saadikud. Siin võeti vastu Jakobsoni poolt koostatud ühine tegevusprogramm ja valiti Pärnu Põllumeeste Selts eesti põllumeeste seltside ,,eeskohaks". Suur osa kuulub Jakobsonile kui ühele esimesele põllumajanduse teoreetikule ja eesringliku agrotehnika propageerijale, kes põllumajanduse arendamise ülesandeid suutis näha laiemas perspektiivis ja kelle mitmeid agrotehnilisi põhimõtteid tunnustavad agronoomid tänapäevalgi. Põllutöö kümme käsku ESIMENE KÄSK: Sa pead palju põhku kasvatama ja tema harimise juures mõistusest juhitud teed käima, nõnda et esiti ikka järele mõtled ja siis tööle hakkad. TEINE KÄSK: Sul peab su maatükki suuruse järgi karja olema ja pead teda hästi suguma, söötma ja harima.
(Kasesalu, 2001) 5.3 Say majandusõpetus J. Say sai tuntuks oma 1803. Aastal ilmunud tööga "Traktaat poliitilisest ökonoomiast", milles ta esines kui A. Smithi kommentaator ja edasiarendaja. Selle kirjutise ning "Poliitilise ökonoomia katekismusega" ja kuueköitelise "Poliitilise ökonoomia kursusega" pani J. Say aluse majandusteaduse uuele suunale. Mitmed majandusteaduse ajaloo uurijad osutavad Sayle kui suurele Smithi ideede levitajale ja propageerijale. Kinnitatakse isegi, et oma "Traktaadiga" pani ta aluse rangelt teaduslikule poliitilise ökonoomia uurimise meetodile. Tegelikult propageeri Say Smithi mõningaid seisukohti, öeldes lahti teistest. Say nimetas "Rahvaste rikkust" piirituks kõrgete ideede kaoseks. Smithi kommentaatorina loob ta eelkõige korra oma eelkäija "territooriumil", jagades poliitilise ökonoomia kolme ossa: 1) tootmine; 2) jaotamine; 3) tarbimine. Sayle on omane antihistorism
annaabi.ee 
