ja toob omast kogemusest mõned praktilised soovitused. Kõigepealt vältida liiga radikaalseid nõudeid selliseid nõudeid, mis proovivad keerata publiku mõttemaailma pea peale. Sellest ei tule midagi head välja, kui me tahame publikult liiga palju, tõrjuvalt neilt nõuda. Nt ja põhimõtteliselt, mida radikaalsemad, mida uudsemad nõudmised, mida suuremat muutust sa tahad, seda tavapärasemas, seda konservatiivsemas keeles tuleks nõudeid pähjendada. Film oli propagandistlikus mõttes hästi tehtud, oli see, et kui filmis oleks räägitud sellest, et tehased on rahva omad, need tuleb kurjadelt kapitalistidelt ära võtta, tööliste kätte anda. Ooleks tulnud mingil hetkel tõrge. See oleks nõudnud liiga suurt muutust. Selle asemel, kui ettevaatlikult ja konservatiivses keeles seda nõuet põhendati. Räägiti sellest, et tehase omanikud on saanud riiklikku korporatiivset subsiidi miljonites. Lõpuks on nad siiski läbi kukkunud, pankrotistunud
USA Vietnamis). + mida veel vahel rõhutatakse erinevates käsitlustes: + Saksamaa küsimus – (saksa päritolu analüütikute poolt), külma sõja pingestatus oli pingestatus saksamaa pärast. Ka Austria jagamine okupatsioonitsoonideks. + külm sõda oli võitlus kolmanda maailma pärast, mitte niivõrd kahe vastasseis, vaid võitlus vabade mõjusfääride pärast. + pingestatus väljendus kõige teravamalt kosmoses, propagandistlikus mõttes. Külm sõda – kuidas terminit kasutatud: - võimalik minna väga kaugesse minevikku, nt maurid ~ 1300. a. - II ms lõpul (1945) kasutas mõistet üks kirjanik Orwell - akadeemilisse käsitlusse tõi mõiste üks 20. sajandi ajakirjanik Lippmann (1947), debattides kasutatud ka varem, aga L. kasutas kirjalikult. Kirjeldas oma teoses külma sõda kui nähtust, mis on juba möödas (1945- 1947).