sõltumatu. Nende tegevuse eesmärk kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine. Üldreegel on, et mida ebademokraatlikum on võim, seda rohkem tuleb riigilt kunstnikele tellimusi. Loomeinimesed Leidus kunstnikke, kes südametunnistuse piinadeta astusid võimu teenistusse. Mõned valisid vaikimise, kuigi vaikimine polnud lihtne, sest repressiivorganid tõlgendasid seda nõukoguvaenulikkusena. Valmis arvukalt otseselt valelikke propagandistlike teoseid. -romaanid -filmid -näidendeid -luuletused -Evald Okase pannoo 1980. aastatel taastus sõna- ja loomevabadus Aitäh kuulamast!
Lisaks sellele oli totalitaarsel reziimil ning kunstil eesmärk suunata rahvast sihilikult ,,revulutsioonilist liikumist" teenima. Kuna riik kontrollis kogu kultuurisfääri kasutatati seda soodsalt ära totalitaarse reziimi toetuseks. Arvesse tuleb võtta seda, et vaadeldavad pildid on loodud ajal mil nõukogude inimestel puudusid objektiivse info hankimise võimalused välismaailmast. Teada oli vaid see, mida NSV Liit teiste kohta kas levitas või siis lausa välja mõtles. Tugevalt propagandistlike piltide eesmärgiks oli ka rahva nii öelda ajupesu. Mis minu arvates ka hästi toimis, kuna piltide sõnum oli arusaadav kõigile ka vähese haridusega kodanikele. Esimene pilt, mida lähemalt vaatlen on hea näide nõukogude elu eelistest kapitalistlike riikide omadest. Plakatil on kujutatud ,,meid" ehk totalitaarset riiki ning ,,neid" ehk kapitalistliku riiki. ,,Meie muudame kõrbed õitsvaks alaks!" Sellel pildi poolel on näidatud kuidas hoiavad erinevast rahvusest inimesed kokku
tavaliselt jagatud piirkond sõjaväeringkondadeks, Kaug-Idas moodustati Kaug-Ida rinne, väekoondised ühendati I ja II armeeks- Moskva arvates tegu ohtliku piirkonnaga. Lahingud andsid põhjust kujutada Punaarmeed võitmatuna. Punaarmee juhtkonnas süvenes vastaste alahindamine ja oma jõudude üle hindamine- hakati rääkima sellest, kuidas Punaarmee lööb vähese vaevaga tagasi ükskõik millised rünnakud, saavutab kiiresti otsustava võidu, sõdib vaid vaenlase territooriumil jne. Kõigi propagandistlike väidete krooniks oli see, et kui 30ndate lõpuks töötati välja uus Punaarmee lahingumäärustik, siis kustutati taandumislahingu mõiste, ka kaitselahingu eesmärgiks oli minek pealetungile. Läänesuunal oli NL kuni 1939 üsna tagasihoidlik. 1939 toimus aktiviseerumine mitte niivõrd Moskva enda tahtel kuivõrd Lääne-Eur-s kujunenud olukordadele reageerides ja neid oma huvides ära kasutanud. Demokr lääneriigid olid rakendanud natsliku Sm suhtes lepituspoliitikat, püüdes