tuulemotiivi. Endiselt, nagu eelnevateski kogudes, on oluline teema isamaa ja rahva saatus. Visnapuu meelest peaks eestlased end Euroopasse võitlema. Luulekogu ,,Päike ja jõgi", loodus- ja armastusluule. 1928 surevad järjest Visnapuu ema ja isa, jättes talle talukoha Luunja lähedal, Tartumaal. Visnapuu lähebki talu pidama, kuid see ei õnnestu. 1930-de keskel on ta jälle Tallinnas, kus teeb ajakirja ,,Varamu". Pakutakse tööd valitsusametnikuna informatsiooni- ja propagandatalituses. 1934 valikkogu ,,Üle kodumäe", milles on loodusluule. 1940-de aastate algus (1940 - 1942) on Visnapuule kurb. Seal vahel sureb ta äi, kaotab kodumaa. 1941 küüditatakse kasutütar ja tolle 4-aastane laps Siberisse. 1942 sureb Ing tuberkuloosi, millest Visnapuu üle ei saagi. Sõja ajal reisib ringi. 1942 kogumik ,,Tuule ema", milles on poeemid ja ballaadid. 1944 on ta viimase hetkeni Tallinnas. 22. september Tallinn vallutatakse, samal päeval lahkub
muidu me püsima ei jää, palju lüürilist loodusluulet. 1932 "Päike ja jõgi" (armastus ja loodus). Kahekümnendate lõpp ja kolmekümnendate algus rahutumad, kurvemad. Nimelt surevad peaaegu korraga isa ja ema, talukoht isal Luunjas. Visnapuu otsustab talupidajaks hakata, kolib Tallinnast ära, tegelikult see talle ei istu. Tuleb tagasi, esialgu tööl ajakirja "Varamu" toimetuses, kutsutakse ka valitsusse, on informatsiooni- ja propagandatalituses (kuradi pikad sõnad...:S). 1934 valikkogu "Üle kodumäe", 1937 värssromaan "Saatana vari", 1938 legendid ja ballaadid "Põhavalgus. 30. aastate lõpus tegeleb teatriga, kirjutab näidendeid. Hakatakse tegema vabaõhulavastusi. 1940 on tema mustemaid aastaid 40-42 leinalised sündmused: kaotas Eesti Vabariigi ja viis kõige lähemat inimest: suri äi, kasutütar küüditati 4-aastase lapsega, 42 suri tuberkuloosi Ing. Viimased kaks aastat eestis on rahutud, olulist ei kirjuta