Eesti iseseisvuse taastamise ning Eesti ÜRO liikmeksvõtmise kohta” Konstantin Mihhailovitš Tšernenko Lapsepõlv ja haridus Sündis 11. septembril 1911 Bolšaja Tessi külas, Siberis, Jenisseiski lähistel Pärit talupoja perekonnast Lõpetas pedagoogilise instituudi ja kõrgema Parteiorganisaatorit e Kooli Karjäär ja teekond tippu 1929-1930 → ÜLKNÜ (üleliiduline Kommunistlik Noorsooühing) Krasnojarski krai Novosjolovo rajoonikomitee agitatsiooni- ja propagandaosakonna juhataja 1930-1933 → teenis Punaarmee piirivalvevägedes piirivalvekordoni parteiorganisatsiooni sekretärina 1933-1943 → töötas Krasnojarski krais mitmetel parteilistel ametikohtadel, ttõustes lõpuks Krasnojarski kraikomitee sekretäriks 1945-1948 → ÜK(b)P Pensa oblastikomitee sekretär 1948-1956 → Moldaavia K(b)P KK propaganda- ja 1960-1965 → NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi sekretäriaadi juhataja 1965-1976 → NLKP KK üldosakonna juhataja
Oli selge, et enamus üliõpilasi pidid kuuluma komnoorte hulka ja oma karjääri huvides ka parteisse astuma, aga see ei olnud kohustuslik, sellest vaadati mööda. Eesti keele eriharust kujunes 1976. aastaks zurnalistika osakond. Vahepeal oli oht, et ajakirjanduse õpetamine Tartu ülikooli juures hoopis lõpetatakse, kuna partei nägi ette ajakirjanduse eriala õpetamist üksnes parteikoolides ja seda vene keeles (venestamise uus laine). Selle hoidis ära KK propagandaosakonna juhataja, TÜ vilistlane Jüri Paalma. Tartus jätkus ajakirjanike koolitamine ka kaugõppes, algul veel eesti keele eriharuna, hiljem teise kõrgharidusena. Peale selle korraldati koostöös kirjastusega Perioodika ajakirjanike täienduskursuseid. Juhan Peegli õpetuse kohta võib leida meenutusi ajakirjanike elulugudest. See sisaldas ennekõike rahvuskultuuri. Vaimne vabadus sisaldus ju keeles, rahvaluules, uskumustes, kommetes. Juba XIX sajandi venestusaegadel kujunes eesti ajakirjandus
annaabi.ee 
