7 KOKKUVÕTE George Orwelli "Loomade farmi" lugedes tekib terav paralleel Stalini-aegsest Nõukogude liidust loetu, televiisorist nähtu ja kuulduga. Raamat on tugevaks irooniliseks allegooriaks Stalini-aegsele Nõukogude Liidu ajaloole. Raamat kirjeldab allegooriliselt Stalini teed võimule ja ka seda, kuidas ta oma eesmärke teostas. Selleks läks vaja ideoloogiat, propagandamasinat, isikukultuse kehtestamist ja rahvast tööriistaks. Ka loomade farmi diktaator Napoleon kasutas samu meetodeid ja läbi tema eesmärgi inimeseks saada, on kirjanik võib-olla vihjanud Stalini varjatud eesmärkidele Orwelli arvates siis tegelikult võimsaimaks kapitalistiks olemisele. Orwelli totalitaarsuse-vastased kirjutised on hoiatuseks inimkonnale. Teosed "Loomade farm" ja ka "1984" olid vajalikud antiutoopiad või düstoopiad, näitamaks,
Väikese riigi nagu Eesti puhul on ilmselgelt oluline läbi kunsti enda identiteeti määrata ning suurendada rahva ühtekuuluvust ning isamaalisust. Ainuüksi seetõttu võiks pidada riiklikku toetust teatrile väga oluliseks mõlemale poolele. Kui aga Eesti okupeeriti, kaotas teater ka sellega ühe enda tugipunkti riik vajab teatrit teatud väärtuste loojana ning osana ühiskonnast ning teatri olemus muutus olles veelgi rohkem sõltuvuses valitsusest ning teenides ka sellega Nõukogude propagandamasinat. Seetõttu on ka mõistetav, miks tuli paratamatusega leppida. Riiklikud tellimustööd ja toetussummad andsid teatritele võimaluse enda tööd jätkata ning rahalistest probleemidest kõrvale hoida. Küsimus on nüüd muidgi siinkohal see, kuidas mõjus see kultuurile ning teatri üldisemale seisule ja arengule. ,,Teatrivallas rõhutati tavaliselt Stanislavski ja realismi tähtsust; mõlemaid oli ju kroonusunnita ennegi tunnistatud. [---] Kuid kaasaminejatelgi oli sageli raske taluda neid
annaabi.ee 
