11. Metaan on loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine koostisosa. Teda leidub maagaasis 70 kuni 90% Metaan on värvuseta, maitseta ja lõhnata õhust kergem gaas. Metaan on ka kasvuhoonegaas. Biogaas sisaldab samuti 70% metaani. 12. Etaani leidub looduslikus gaasis kuni 10% 13. Propaani leidub looduslikus gaasis ja lahustununa naftas. 14. Butaani leidub samuti looduslikus gaasis ja naftas. 15. Teda kasutatakse koos propaaniga kütusena ja viimasel ajal ka freoonide asendajana aerosooltoodetes. Põhiosa butaanist kasutatakse bensiini lenduvuse tõstmiseks. 16. Bensiinis leidub alkaane pentaanist kuni oktaanini. 17. Undekaan ja tridekaaan on sipelgatele omavaheliseks ,,teabe`` vahetamiseks kasutatavad ained ja selliseid aineid nimetatakse feromoonideks. 18. Tahketest alkaanidest valmistatakse määrdeaineid ja -õlisid.
bioproduktsiooni. Tänapäeval on arenenud riikides keskonna säästmiseks välja toodud erinevaid lahendusi, mis on leidnud ka rakendust. Näiteks on moodustatud osoonikihti kahandavate ainete kasutamise, tootmise ja kogumisega seotud asutused ja kord, millega seoses peavad riigid vähendama CFC-ühendite tootmist. Samuti vähendati CFC-ühendite kasutamist kosmeetika ja aerosooltoodetes ning ka külmutuskappides asendati freoonid butaani ja propaaniga. Ka transpordis vähendatakse kahjulike ainete paiskumist õhku ning vähendati lennukite arvu ja kõrgust. Selle kõige eest vstutab Montréali protokoll, mis loodi 1987. aastal ja on sisuliselt neljakümne riigi poolt Montréalis allakirjutatud kokkulepe, mis piirab kõikide freoonide kasutamist, et kaitsta osoonikihti. Leping allkirjastati 16. septembril 1987 ja see jõustus 1. jaanuaril 1989. Leppe on ratifitseerinud 196 riiki, ehk kõik ÜRO liikmed, ja ka Euroopa Liidu riigid
töötamise ka põhjamaises kliimas. Ta on väga hea energiaallikas, sest energiasisaldus on kõrge. [6] Ta veeldub toatemperatuuril. Vedelgaasi kasutatakse majapidamis- ja mootorikütusena. [1] Propaani kasutatakse ka klaasi-, terase- ja portselanitehastes, sulatamisel, temperdamisel, karastamisel, kuivatamisel, jootmisel ning kui ainet kuumutada, siis võid teda kasutada peaaegu kõikides tööstusharudes. Propaaniga suurendatakse ka taimede kasvukiirust. Selle kasutamisel kasvuhoones tekib nii soojus kui süsinikdioksiid, mis kiirendavad kasvu. Tööstuslikult kasutatakse propaani väga kuumades radiaatorites, abiks lõikamisel, keraamikatoodete tootmisel ning betooni kõvastumisel. Propaan on nii hea kütteväärtusega, et ka kokad eelistavad propaanküttega ahju tavalisele elektriahjule. [6] 1 Kasutatud kirjandus [1] Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia. AS BIT, Tallinn. [2] Katt, N. 2007
Maailmas hakatakse üha rohkem ja rohkem tootma vesinikkütusega autosid: nii USA-s, Kanadas, Aasias kui ka Euroopas. Tänu vesinikumootori leiuatajale François Isaac de Rivazile võivad vanad, bensiiniga, diisliga, propaaniga, maagaasiga ning bioetanooliga sõitvad autod ununeda. Näiteks Euroopas, Saksamaal avati 2003. aastal esimene ja 2006.aastal teine vesiniktankla. Seal liigub juba 17 vesinikkütusel töötavat eksperimentaalaoutot. Esimene firma, mis üldse vesinikmootoreid looma hakkas on Allis-Chalmers Manufacturing Company, 1959 aasta, Ameerika, Lõuna California. Paljud firmad kasutavad vesinikkütuse tootmiseks keemilisi aineid, kuid see firma kasutab teisi meetodeid- valgust ehk fotosünteesi.