Mari-Liis Pihlapuu Kohtla-Järve Järve Gümnaasium Kirjakeele arendaja Otto Wilhelm Masing Masing (17631832) oli üritanud oma teostes kirjaviisi lisamärkide abil eestlastele hõlpsamini arusaadavamaks muuta. Masingu olulisim eestikeelne väljaanne on Marahwa NäddalaLeht. Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara. Elu lõpuaastatel koostas Masing suurt eestisaksa sõnaraamatut, millest on vaid säilinud vaid 26leheküljeline proovivihik. Ajakiri Beiträge keelemõtte arendajana Aastatel 18131832 ilmus J.H. Rosenplänteri eesvõttel 20 numbrit Eestiainelist saksakeelset ajakirja Beiträge. Keeleküsimused jäid Beiträges kõlama seisukohad, et keelt tuleb õppida rahva suust. Ühiseks kirjakeeleks sobis põhjaeesti keel, mis oli laiemalt levinud ja seadusepärasem. 1822.aastal toodi välja kirjaviisi normimise vajadus, sest saadi aru, et keelt tuleb kirjutada nii, nagu seda hääldatakse
kodumaalt, õpetlikke loodusnähtuste ja tehnikasaavutuste kirjeldusi, kirjutisi eesti kirjameeste teostest, ilukirjanduslikke palu. · Lisaks sellele on ta toimetanud ka "Maarahva Kalendrit" ning avaldanud artikleid Beiträges. · 1818 lugemisajakiri "Pühhapäeva vahhe-luggemised". Ilmus 4 vihikut, kokku 168 lehekülge. · Elu lõpuaastail koostas ta suurt eesti-saksa sõnaraamatut, millest on säilinud vaid proovivihik (26 lk), terviklik käsikiri on aga kadunud. Sõnaraamat esitas rahvakeelset sõnavara ja vorme, seal oli märgitud palatalisastiooni.
1821-1823 ja 1825 "Marahva Näddala-Leht". See leht tõi lugejani sõnumeid maailmast ja ka kodumaalt, õpetlikke loodusnähtuste ja tehnikasaavutuste kirjeldusi, kirjutisi eesti kirjameeste teostest, ilukirjanduslikke palu. Lisaks sellele on ta toimetanud ka "Maarahva Kalendrit" ning avaldanud artikleid Beiträges. 1818 lugemisajakiri "Pühhapäeva vahhe-luggemised". Ilmus 4 vihikut, kokku 168 lehekülge. Elu lõpuaastail koostas ta suurt eesti-saksa sõnaraamatut, millest on säilinud vaid proovivihik (26 lk), terviklik käsikiri on aga kadunud. Sõnaraamat esitas rahvakeelset sõnavara ja vorme, seal oli märgitud palatalisastiooni. Friedrich Robert Faehlmann 31.12.1798 22.04 .1850 Tartu oli eesti kirjamees ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada.Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas
kirjakeele kujundamiseks. Masing lõi õ-tähe. 1795 "ABD Luggemise-Ramat Lastele". Tõlkis Liivi talurahvaseaduse. Ajakiri "Marahwa Näddala-Leht" - uudised maailmast ja Eestist, õpetlikud loodusnähtuste ja tehnikasaavutuste kirjeldused, kirjutise eesti kirjameeste teosted, ilukirjanduslikud palad. Elu lõpul koostas suurt eesti-saksa sõnastikku, millest on säilinud vaid proovivihik. Sõnaraamat esitas rahvakeelset sõnavara ja vorme, seal oli nt märgitud palatalisastioon. Faehlmann alustas rahvuseepost "Kalevipoeg", eestikeelsed kunstmuistendid "Koit ja Hämarik", "Vanemuise laul", "Loomine". Uuris astmevaheldust, sõnade muutumist ja tuletust. Tegi ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Ahrens - eesti k kirjeldamisel ja normimisel hakatakse eeskuju võtma soome keelest. Uus kirjaviis, mille fikseerib Ahrens, juurdub 1870ndatel
annaabi.ee 
