See ei tohi olla: • Suurem kui ¼ konstruktsiooni või detaili minimaalne mõõde; • Suurem kui ½ plaadi paksusest; • Suurem kui ¾ armatuurvarraste vähim puhas vahe. Betooni vesi peab olema joogivesi või vesi, mille pH≥4 (aluseline). Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi. Vee kvaliteeti võib kontrollida keemilise analüüsi teel või proovisegudega. Vesi loetakse kõlblikuks, kui uuritava veega tehtud kuupide survetugevus ei ole üle 10% nõrgemad kontrollkuupides 4. Betoonisegu omadused Värsket betoonisegu iseloomustavad peamiselt tema plastsus (vajum) ja paigaldatavus. Plastsust iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Betoonisegu plastsus oleneb järgmistest teguritest: • vee sisaldusest (mida rohkem vett, seda plastsem), • tsemendi hulgast, • tsemendi liigist,
võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kvaliteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi (soodustab sarruse korrosiooni). Ka betooni kastmiseks tuleb kasutada puhast vett. Vee kvaliteeti võib kontrollida keemilise analüüsi teel või proovisegudega. Üks segu tehakse uuritava veega ja teine puhta joogiveega. Muus osas on segud täiesti võrdsed. Mõlemast segust tehakse proovikuubid ja 28 päeva pärast määratakse nende survetugevus. Vesi loetakse kõlbulikuks, kui uuritava veega tehtud kuubid ei ole üle 10% nõrgemad kontrollkuupidest. Betooni kvaliteeti hinnatakse tavaliselt tugevuse järgi (võib saavutada kuni 200 Mpa survetugevuse). Muud kvaliteedi kriteeriumid on betoonisegu paigaldatavus (plastsus),
võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kvaliteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi (soodustab sarruse korrosiooni). Ka betooni kastmiseks tuleb kasutada puhast vett. Vee kvaliteeti võib kontrollida keemilise analüüsi teel või proovisegudega. Võrdluskatsed joogiveega valmistatud betooni omadustega. Vesi loetakse kõlblikuks, kui uuritava veega tehtud kuupide survetugevus ei ole üle 10% nõrgemad kontrollkuupidest (joogiveega kuubid). 7.3. BETOONI TUGEVUS Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes (joonis 1.3.1.) Survetugevus on valitud põhinäitajaks, kuna: • Eeldatakse, et betoon peaks olema tugev;
võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kvaliteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi (soodustab sarruse korrosiooni). Ka betooni kastmiseks tuleb kasutada puhast vett. Vee kvaliteeti võib kontrollida keemilise analüüsi teel või proovisegudega. Võrdluskatsed joogiveega valmistatud betooni omadustega. Vesi loetakse kõlblikuks, kui uuritava veega tehtud kuupide survetugevus ei ole üle 10% nõrgemad kontrollkuupidest (joogiveega kuubid). 31. Betoonisegu plastsus, betooni tugevus- nende määramine ja nende mõjurid Plastsust iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Selleks täidetakse standardne tüvikoonus (h=30cm, alumine
annaabi.ee 
