Andmeid aeg-ajalt uuendatakse ning muutusi neil aladel saab salvestada ja analüüsida. Spetsiifiliste ressursi küsimuste korral võib luua rohkem kohandatud kaarte, näiteks kaart, mis näitab stressis või haigete liikide asukohti. Ruumiandmete kaartide loomine näitab suhteid raiutavate puuliikide vahel ja teisi aspekte näiteks järsud nõlvad ja ökoloogilistelt tundlikud rannikualad, mis on olulised metsaomanikele. Andmete kogumise tehnoloogiad metsa inventeerimisel ulatuvad prooviruutude valimisest maapealsete uuringute tegemiseks topograafiliste kaartidega, kaugseire ja tekkiva globaalse positsioneerimissüsteemini (GPS) välja (McKendry et al., 1991). Satelliidipildid on saadaval erineva spektraalse, ruumilise ja ajalise eraldusvõimega ning kasulik on kaardistada laiu metsatüüpe ning piiritleda ja avastada tähtsaid metsaga toimuvaid muutusi aja jooksul. Saadaval olevate piltide peamised allikad ja tüübid sisaldavad Landsat
Tulemuseks on ilma mõõtmisi teostamata kahjustusastme hinnangu andmine visuaalse vaatluse teel. Kasutada võib alade klassifitseerimist (nt. Frissell 1978 järgi). Hinnanguga võib kaasneda ettepanek kasutusmahu vähendamiseks või teatavate kasutusviiside piiramiseks. 9 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine 2. Alal püsiproovitükkide (prooviruutude, transektide jms) võrgustiku rajamine ning nendel kindla indikaatorite süsteemi abil mõõtmiste teostamine. Mõõtmisi on võimalik korrata mingi kindla ajaperioodi (3 – 5 aastat) järel ning seejärel hinnata alade seisundis toimunud muutusi indikaatorite või nende gruppide kaupa. Šotimaa Looduspärandi Amet (Scottish Natural Heritage) omab aastatepikkust kogemust külastajate loendamises ja seires. Sellele pikaajalisele kogemusele tuginedes on nende poolt
annaabi.ee 
