(pindala, biomass) parameetrid seostati kasvukoha niiskustingimustega ja rakendatud niitmisreziimidega. Et valisime kaks suhteliselt lähedaste niiskustingimustega kasvukohatüüpi, ei olnud maapealne biomass ega liigirikkus neis oluliselt erinevad. See ei ole kooskõlas eelnevate andmetega (Prach, 1992; Touzard jt. 2002). Tulemusi tasandas kindlasti ka võrsete suurust arvestava (500 võrset) prooviruudu kasutamine. See muutis erineva suurusega taimevõsudega prooviruudud omavahel paremini võrreldavateks. Fikseerimata suurusega prooviruudud olid 725 kuni 9 900 cm2. Majandamisreziim mõjutas oluliselt biomassi, liigilise mitmekesisuse ja võrsete tiheduse näitajaid. Falinska (1991; 1995) leidis samuti, et liigirikkus ja võrsetihedus vähenesid, maapelne biomass suurenes ja taimevõsude kõrgus ja ühevõsupindala suurenesid niitmise katkemisele järgneva suktsessiooni käigus.
leida erinevate tingimustega kasvukohad, märkida neis maha võrdse suurusega prooviruudud ja hinnata arvuliselt erinevate organismirühma de arvukust.) 3) Praktiline 41
annaabi.ee 
