planeerimata ja juhuslikud situatsioonid, liikumised, partnerlus, uue tantsija omapära, muusiku puudumine jne. - kõik võib mõjutada ja muuta olulisel määral tervikpilti. Kõik ideed muutuvad, arenevad ja transformeeruvad stuudios- koreograaf märkab (või ei märka), mis tekib ja toimib ootmatult või juhuslikult prooviprotsesis. Ta võib kontsentreeruda ettevalmistatud plaanile, seda järjekindlalt ellu viies, kuid võib ka seejuures märgata uusi ja ootamatuid juhtumisi prooviprotsessis, mis võivad töö hoopis teise suunda kallutada. TÄHENDUS, MÄRGID, TASANDID (tähendused, mis on koreograafi kujutluses prooviprotsessi käigus, märgid, mis on reaalselt valminud koreograafias, tähendus, mida vaatajad esitatule omistavad kas need on samad ja ühesugused?) Nii nagu mitu erinevat inimest võivad nähtud lavastust erinevalt tõlgendada, võib seda hoopis erinavalt sõnastada lavastusgrupp ja koreograaf ise. Semiootika (teadus
Lavastuse ruumi loomisel arvestatakse teatriruumi tingimustega. Fiktsionaalne aeg võib olla tihedam kui reaalne, st sündmused toimuvad kiiremini või aeglasemalt kui reaalsuses. Näitleja isiklik eripära mõjutab nii rolli loomist kui vastuvõttu. Prooviprotsess proovides loetakse. Proovid lava- ja peaproovid toimuvad proovisaalis. Enne esietendust tehakse eelesietendus (mängitakse läbi, kontrolletendus). Proovide ajal tehakse misanstseeni. Prooviprotsessis on väline ja sisemine rezii. Tegelane fiktsionaalne, väljamõeldud olend, kelle ümber on koondatud näidendi või lavastuse tegevus. Teksti kujutluslik konstruktsioon. Tegelane on draamateose mootor: käivitab teose, tema kaudu ilmnevad tähendused. Lavale ilmub näitleja kehastatuna. Tänapäeval on tegelane olulisem kui tegevus (antiigis vastupidi). Tegelane on nii fiktsionaalne olend, kellele kaasa elada, tegelaskonna süsteemi ja näidendi põhistruktuuri moodustaja kui
annaabi.ee 
