..7mm; 1.7) harjavedru survejõud kaalukausil on erinevatel generaatoritel erinev: G250 = 1,8... 2,6 N; G221/222 = 4...4,4. Harja ots peab ulatuma hoidikust välja ca 2,0 mm. 2. Ergutusmähise katkestus 1.1) ergutusvoolu puudumise korral puudub generaatoril väljundpinge või on rootori jääkmagnetismi tõttu vaid mõni volt; 1.2) tekib tavaliselt kontaktrõngaste jootekohtades; 1.3) kontrollida vooluringiga: aku, proovilamp ja mähis; vea korral lamp ei sütti; 1.4) pingestamata mähist saab mõõta oommeetriga; 3. Ergutusmähise massilühis 3.1) tekib isolatsiooni vigastuse korral kontaktrõngaste läheduses; 3.2) proovilambiga 220 V kontrollitakse järjestikku kontaktrõngast ja rootori südamiku; 3.3) isolatsioon on korras, kui lamp ei sütti. 4. Ergutusmähise keerdudevaheline lühis 4.1) põhjus: väljundpinge jääb madalaks; 4
bensiinise (etüülimata!) lapiga. Põlemisjälgedega krobelist Ill-klemmi ja kere vahele. Kui aga lisatakisti on ühendatud kommutaatorit puhastatakse peeneteralise klaaspaberiga. ergutusmähise ja generaatori III-klemmi vahele (joon. Smirgelpaber ei kõlba, sest lamellide vahele jäävad smirg- 143, b)-, ühendatakse kiud H- ja III-klemmi vahele. Kui literad põhjustavad lühise. Tugevalt kulunud kommutaator proovilamp pärast mootori käivitamist süttib ja hõõgus tuleb üle treida. Ankru (koos kommutaatoriga) mahavõ- pöörete tõustes kasvab, on generaator korras ja viga tuks väntvõlli otsalt (generaatorid F-36M jt.) käsutatakse peitub kas juhtmetes või relee-regulaatoris. tõmmitsat (vt. joon. 103). Pärast treimist tuleb lamellide- Pinge puudumine generaatori H-klemmil on enamasti vaheline kiht 0,4 . .