1.3. EHITUSMATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse, mille tähiseks on P või F ja mõõtühikuks N või kg. JOONIS 1.3.1. Survetugevuse määramine: a- betoonist proovikuup, b- betoonist proovisilinder, c- surveproovi skeem Tugevuse tähiseks on f või R ja ta leitakse valemiga: P Rs ...( N / mm2 , MPa, kg / cm 2 );1N / mm2 1MPa 10kg / cm 2 A Rs - piirtugevus survel (survetugevus), P - purustav jõud (N või kg), A - proovikeha ristlõike pindala ( mm² või cm²). Kivimaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini just survele. 3
või silindrikujulised. Need surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Seade näitab purustava jõu suurust. 16 Survetugevuse tähiseks on P või F ja mõõtühikuks N või kg. Kivimaterjalide tugevuse määramisel arvestatakse survele vastupidavust. Joonis 2.3.1. Survetugevuse määramine: a – betoonist proovikuup, b – betoonist proovisilinder, c – surveproovi skeem. Tõmbetugevus. Seda kontrollitakse eelkõige metallide puhul. Sel juhul on proovikeha vardakujuline ja see rebitakse pooleks. Joonis 2.3.2. Tõmbetugevuse määramine: a – puidust proovikeha, 17 b – metallist proovikeha, c – tõmbeproovi skeem.