nanotehnoloogilistel leiutistel tekib aga siinjuures mitmeti kaheldavaid aspekte, mis annavad aluse kahelda viimase patenditavuse üle. Peamiselt lasub siin koorem patendiõigusel, mis olenemata tehnoloogia interdistsiplinaarsusest ja üldisest loomusest ei suuda end arenguga kooskõlas reguleerida. Nanotehnoloogia olemuselt tulenevalt, st peamiselt selle mittetoimivus ja interdistsiplinaarsus, on tegemist kahtlemata patendiõiguse proovikiviga. Peamiselt võib töös tulenevalt järeldada, et patendiõigus lihtsalt ei suuda nii interdistsiplinaarse teadusharuga kaasas käia. Viimased arengud Ühendriikide ja Euroopa patendiraamistikus annavad võimaluse probleemi interdistsiplinaarsuse osas leevendada, kus on peamiselt ülevaatajate tööd teatavate registriuuenduste läbi lihtsustatud, mistõttu peaks ka vead olema minimaalsed. Lisaks eeltoodule on erialakirjanduses jõutud mitmeti arusaamale, et tegu on fiktsiooniga.
Ta riietab nad jumaliku tahte majesteetsusega. Religioon kattub sisuliselt moraaliga. Kuna on olemas vaid üks ainus moraal - kuidas on siis võimalik, et on olemas nii palju religioone? Erinevad ajaloolised religioonid on tekkinud sellest, et inimesed (ainsa) religiooni valdkonna täitsid terve hulga usulausetega, mida nad kõik ( vääralt) pidasid jumalikeks käskudeks. Kui ajaloolistest religioonidest puhas - moraalne - tuum väljavõtta, siis tuleks neid mõõta eetilise mõistuse proovikiviga ja eristada ehtne ebaehtsast. Tõeline kirik on Kanti järgi niisuguste inimeste ühiskond, keda ühendab veendunud aukartus ühise kõlblusseaduse vastu. Teos, milles Kant sellise uurimuse läbi viib, on "Religion innerhalb der Grenzen der blossen Vernunft". Piirides: Eelkõige ei tohi siin puhta mõistuse kriitikas tõmmatud piiridest väljuda ja seda, mis võib olla vaid usu objekt, esitada tõestatud teadmisena. Kant jõuab
annaabi.ee 
