ainete koostisest kuni mõju ajutegevusele välja. Loodud on veel erinevaid nimetusi ning uusi mõisteid terves inimkonnas. On veel inimesi, kes arvavad narkomaaniast nii nagu kunagi arvati, kuid uus generatsioon on peale kasvanud ja enamu siiski enam nii ei arva. Tänapäeval on ka rohkem narkootilisi aineid ja nendega seostuvaid probleeme. Erinevad etapid Kõik tarvitajad läbivad erinevad etapid. Mõni jääb ainult kindlale maale. Mõni langeb aga järjest madalamale. Proovijad on juhuslikud tarvitajad. Tavaliselt proovitakse ilma ette planeerimiseta ja tehakse koos sõpradega. Tavaliselt proovitakse ja katsetatakse üks või paar korda. Regulaarsed tarvitajad ei piirdu proovimisega vaid hakkavad regulaarselt tarvitama, näiteks nädalavahetusel. Üldjuhul ei ole inimesel sõltuvust ning nad suudavad ennast kontrolli all hoida. Kuritarvitajad tarbivad ka siis kui on tekkinud lisaprobleemid. Nad ütlevad et neid pole sõltuvust kuid siiski ei kujuta oma elu ilma
Kuna eelpool on kirjutatud rasketest kõrvalnähtudest, mis narkootikumitega tahes-tahtmata kaasnevad, siis oleks kasulik teada järgmisi punkte, millist esmaabi osutada narkootikumeid tarvitanule. Tihtipeale tekib tarvitajatel meeltesegadus, mis väljendub segases jutus ning ebatavalises käitumises. Sellel puhul tuleks aktiivselt vestelda ja hoida füüsilist kontakti kuni kiirabi tulekuni. Sellises seisundis teevad meelemürkide tarbijad ja proovijad enesetapukatseid või surevad äkksurma. Kindlasti tuleb informeerida kiirabi, mida on tarvitatud ja millistes kogustes, kui see muidugi üldse teada on. Teavusekaotusel tuleb isik asetada paremale küljele lamama nii, et parem käsi oleks küünarnukist kõverdatud üle selle. Nii jääb isik veidi rinna peale toetavasse asendisse poolkummuli, näoga aluse suunas. Tal on hingamisteed vabad ning kui ta oksendab, siis ei ummista ta eritised hingamisteid ja ei teki lämbumist.
1 Narkootilisi aineid tarvitanul tekib sageli meeltesegadus, mis väljendub segases jutus ning ebatavalises käitumises. Selline seisund asendub kiiresi kabuhirmuga. Kui teie kaaslasel ilmuvad nimetatud tunnused, siis proovige temaga aktiivselt vestelda ning hoidke füüsilist kontakti kiirabi saabumiseni. Just sellises seisundis teevad meelemürkide proovijad-tarbijad enesetapukatseid või surevad äkksurma. 2Kui teil on aimu, milliseid aineid ja kui suures koguses kaaslane tarvitas, informeerige sellest ka kiirabi meedikuid. 3. Juhul, kui kaaslane on kaotanud teadvuse, asetage ta paremale küljele lamama nii, et parem käsi on küünarnukist kõverdatud üle selle. Nii jääb kaaslane veidi rinna peale toetavasse asendisse poolkummuli, näoga aluse suunas. Tal
Küsitlusandmete põhjal on pealinnas õppivate 15–16-aastaste õpilaste suitsu proovijate ja järjepidevate suitsetajate osakaal kasvanud kümne aastaga üle 10 korra (Suurorg, Tur 2008: 46). Uuringud on näidanud, et mida nooremalt alustatakse suitsetamisega, seda tõenäolisem on täiskasvanuna saada regulaarseks suitsetajaks. Suitsetamine on aga üks peamisi haigestumuse ja suremusega seotud riskitegureid maailmas. Euroopa võrdluses on Eesti kooliõpilased väga noored suitsu proovijad. 11-aastaste hulgas on ligi pooled õpilased suitsetanud, neist 35% tüdrukud ja 51% poisid. Vanuse kasvades sageneb sigarettide kasutamise sagedus, mis on ilmselt tingitud nikotiini sõltuvusest. Igapäevaste suitsetajate osakaal on 15-aastaste tüdrukute seas 12% ja poiste seas 21%. Igapäevasuitsetajaid on rohkem linnades kui maal, piirkondlikult kõige enam Ida- ja Lääne-Virumaal. Depressiivsusele kalduvate õpilaste hulgas täheldati kaks korda enam suitsetajaid (Aasvee jt 2009: 41-43).