Genoomne DNA inkubeeritakse valguga ning stabiliseeritakse cross-linkimise teel. Valk pretsipiteeritakse spetsiifilise AK-ga ning lagundatakse. DNA ahel märgistatakse ja hübridiseeritakse kiibile. Tundmatute eksonite identifitseerimine kiipidel: RNA või cDNA hübridiseeritakse kiibile seotud eksonispetsifiliste praimeritega. Amplifikatsioonisignaali tugevus kiibil näitab uute eksonite olemasolu. 9.Koekiibid Organiseeritud kudede parafiinlõigud (0,6mm).Koostatud sadadest prooviblokkidest . Kasutatavad metoodikad: 1.IHC 2.ISH 3.FISH 4.HC Koekiipide plussid ja miinused: -Uute antikehade sobivuse testimine -Uute prognostiliste antigeenide leidmine -Arengubioloogilised küsimused -Võimalus kiirpatoloogiliseks uuringuks -Võimalik edasiarendus rakukiip -Kudede omadused muutuvad sügavuti -Paljud antikehad ei tööta parafiinlõikudel -ICH on raskesti kvantifitseeritav -Suhteliselt kallid 10.Rakukiibid Transfekteeritud rakkude mikrokiibid:
miinused: vaja olla 100% kindel, mida kiibile paned, mõõdetakse suhtelist ekspressioonitaset (ekspressioonitasemete vahe). Spotterid e tilgutusnõelad -> tilk klaasile, kus igas augus on järjestus. Kasutamine: SNPd mutatsioonid ekspressioonianalüüs interaktsioon Põhiplatvormid: cDNA kiibid lühikeste oligote kiibid pikkade oligodega kiibid Põhiprobleemid: 9. Koekiibid Organiseeritud kudede prafiinilõigud, koostatud sadadest prooviblokkidest. Metoodikad:IHC, ISH, FISH, HC. Uute antikehade sobivuse testimine, prognostiliste antigeenide leidmine, arengubioloogilised küsimused, võimalused kiirpatoloogilisteks uuringuteks, võimalik edasiarendus rakukiip, kudede omadused muutuvad sügavuti, paljud antikehad ei tööta parafiinilõikudel, ICH on raskesti kvantifitseeritavad. Koelõik tuleb fikseerida nii, et seal olevad koe molekulid ei laguneks: sisestatakse parafiini,
annaabi.ee 
