Ulukite loendusmeetodid Totaalküttimine – kütitakse kõik ära ja loendatakse üle Küsitlused, ankeedid – eriti haruldaste loomade kohta Jahisaagi põhjal – see on ainuvõimalik jahiulukite puhul, kel pole määratud jahipiirangut ning tegu on jahiulukite loendamisega Ajuloendus – suurulukite puhul parim: täpne, aga väga töömahukas ja loomi häiriv. Saab teada isenditest ainult teada konkreetsetel proovialadel. Marsruutloendus o Jälgede loendus – jäljeridade tihedus km-te kohta o Ulukikolmnurgad Soomes, ruutloendus Eestis – keskmise suurusega imetajate kohta (alates oravatest kuni rebasteni); 4x4x4 suurused alad. Kolmnurkne ala kindlustab juhuslikkuse. o Talviste pabulahunnikute loendus – põdra, metskitse ja hirve puhul. Loendatakse kevadel.
rmk.ee/files/K%C3% BClastajate%20seire%20 loodusaladel.pdf) 13 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine 1.3 Külastuskoormuse hindamise ja planeerimise mudelid Loodusturismi keskkonnamõjude hindamisel kasutatakse sageli püsiproovitükkide (prooviruutude, transektide jms) meetodit, mis algab võrgustiku rajamisega ning seisneb proovialadel kindlate näitajate mõõtmises või vaatlustel. Vaatlusi/mõõtmisi korratakse kindla ajaperioodi (3–5 aastat) järel ning seejärel hinnatakse näitajate lõikes alade seisundis toimunud muutusi. Loodusturismiga kaasneva inimmõju hindamise - eelkõige telkimisalade, puhke- ja lõkkekohtade seisundi hindamise sobivaimaks ajaks Eestis pakutakse hilissuve ja varasügist, sõltuvalt alast alates 20. augustist kuni oktoobri lõpuni. Varasemate hindamiste puhul tuleb