sünteesiks seega käituda fototroofidena. Ka perekond Haloarcula saab valgusenergia arvel ATPd sünteesida. · Valguseseoseline ATP süntees lülitub sisse, kui hapniku kontsentratsioon on liiga madal tagamaks aeroobset hingamist. NB! Soolases vees lahustub hapnik halvasti! Fotosünteesipigmendiks halobakteritel on valk bakterirodopsiin, mille mittevalguliseks osaks on karotinoid retinaal. Töötab prootonpumbana. · NB! Kõigil teistel senituntud fototroofidel on fotosünteetiliseks pigmendiks klorofüllid. H. salinariumi valguseseoseline prootonpump annab energiat ka Na+ pumpamiseks rakust välja (Na+/H+ antiport) ja K+ pumpamiseks rakku. · Halobacterium salinariumil kirjeldati esimest korda bakterirodopsiini abil toimuv fototroofia · NB! Bakterirodopsiini geen on horisontaalse geenotriiviga üle kandunud ka
C on olemas nii rakus kui ka limasabas kuid raud ainult limasabas. Bakteriaalne fotosüntees, selle eripära. Erinevad redutseerijad fotosünteesil. Oksügeenne fotosüntees tsüanobakteritel ja anoksügeenne fotosüntees rohelistel ja purpurbakteritel. Fototroofsete bakterite rühmad. Oska neid ja nende elupaiku iseloomustada. Vinogradski sammas. Halobakterid (ehk haloarhed) kui bakterirodopsiiniga fotosünteesivad prokarüoodid. Bakterirodopsiin lihtsaima prootonpumbana. Fototroofsed bakterid kasutavad ATP sünteesiks valgusenergiat. Nad on reeglina võimelised autotroofseks kasvuks, kuid mitte kõik. Nt ei ole heliobakteritel ja halobakteritel autotroofset kasvu suudetud tõestada. Valgusenergia konverteerimiseks keemiliseks energiaks on vaja fotosünteesipigmente, milleks on taimedel ning enamikul FS bakteritel klorofüllid. Halobakteritel on fotosünteesipigmendiks bakterirodopsiin. Fotosünteesivad organismid jagunevad 2 rühma: