Beetakiirgus Beetakiirgus Gammakiirgus paber plastik teras plii Omaette ohtliku kiirgusliigi moodustab ka kiirete prootonite või neutronite voog. Prootonkiirgus väljub reeglina vaid teatud kütuseliiki kasutavast tuumareaktorist. Neutronkiirgus tekib aga peaaegu igasugusel raskete tuumade lõhustumisel, mistõttu temaga tuleb kõigi tuumareaktorite läheduses arvestada. Oma läbitungimisvõime poolest paiknevad prooton- ja neutronkiirgus alfa- ja beetakiirguse vahel. Tuumafüüsika on huvitav teadus mis uurib aatomeid, kiirgust ja selle mõju. Seoses hiljuti toimunud tuumajaama katastroofidega on kasvanud minu huvi tuumafüüsika vastu veel enam
-kiirguse osakesed mõjutavad oma suhteliselt väikese massi tõttu tavalise aine osakesi vähem kui -osakesed. Kuna -kiirguse osakesed on elektriliselt neutraalsed, ilma seisumassita ja suhteliselt suure energiaga, on nende vastastikmõju tavalise aine aatomitesse kuuluvate osakestega nõrk. -kiirguse korral pole enam suurt vahet, kas radioaktiivsed tuumad paiknevad inimkehas või selle vahetus läheduses. Prootonkiirgus väljub reeglina vaid teatud kindlat kütuseliiki kasutavast tuumareaktorist. Neutronkiirgus tekib peaaegu igasugusel raskete tuumade lõhustumisel. Oma läbitungimisvõime poolest paiknevad prooton- ja neutronkiirgus - ja -kiirguse vahel. Looduslikus uraanis on kaks isotoopi. Chadwicki eksperiment, milles berülliumi ja heeliumi tuumade põrkel tekkis süsiniku tuum, on üks näide tuumareaktsioonidest. 235U lõhustub kiirete neutronite toimel ja tekib ahelreaktsioon
prootonite elektriväli. Siiski, iga prooton suudab hoida lagunemast mitte üle 1.6 neutroni - nii näitavad stabiilsete tuumade massiarvud. Nagu näeme, on füüsikud suutnud luua teooria, mis seletab kaunis hästi nii tuumade koostist kui ka radioaktiivsust. Tuum muutub ebastabiilseks, kui temas on liig palju prootoneid - elektrijõud osutuvad siis tugevamaks tuumajõududeks ning ülearused prootonid heidetakse välja. Kergetel tuumadel toimub see otseselt (prootonkiirgus), raskematel kaudselt ( - kiirgus). Kui aga prootoneid on vähe, toimub neutroni lagunemine ja tuum kiirgab välja elektroni ( -kiirgus) ning nähtamatu neutriino. Kui selle käigus jääb tuumal energiat üle, kiiratakse see -kvandina, mõnikord vabaneb ka neutroneid. Tuumade beetalagunemist põhjustab neutroni ebastabiilsus. Neutroni lagunemine. Tekib prooton, elektron ja neutriino. Viimane on vajalik nn. leptonlaengu tasakaalustamiseks. PROBLEEMID
prootonite elektriväli. Siiski, iga prooton suudab hoida lagunemast mitte üle 1.6 neutroni - nii näitavad stabiilsete tuumade massiarvud. Nagu näeme, on füüsikud suutnud luua teooria, mis seletab kaunis hästi nii tuumade koostist kui ka radioaktiivsust. Tuum muutub ebastabiilseks, kui temas on liig palju prootoneid - elektrijõud osutuvad siis tugevamaks tuumajõududeks ning ülearused prootonid heidetakse välja. Kergetel tuumadel toimub see otseselt (prootonkiirgus), raskematel kaudselt ( - kiirgus). Kui aga prootoneid on vähe, toimub neutroni lagunemine ja tuum kiirgab välja elektroni ( -kiirgus) ning nähtamatu neutriino. Kui selle käigus jääb tuumal energiat üle, kiiratakse see -kvandina, mõnikord vabaneb ka neutroneid. Tuumade beetalagunemist põhjustab neutroni ebastabiilsus. Neutroni lagunemine. Tekib prooton, elektron ja neutriino. Viimane on vajalik nn. leptonlaengu tasakaalustamiseks. PROBLEEMID
valguse kiirusele lähedaste kiirusteni. Elektronkiirgust kasutatakse laialdaselt radioteraapias. Prootonid on suhteliselt massiivsed positiivselt laetud osakesed, võrreldes elektronidega on nenede mass ca 2000 korda suurem. Suurema massi tõttu on positronide kiirendamiseks vajalike energiateni tarvis tsüklotroni - märksa keerukamat ja kallimat aparatuuri kui elektronide kiirendemiseks. Siiski kasutatakse ka prootonkiirgust suuremates erikeskustes radioteraapiaks. Looduses esinev prootonkiirgus pärineb päikeselt ja moodustab osa looduslikust taustakiirgusest. Maakeral kaitseb inimest prootonkiirguse eest atmosfäär ja maa magnetväli, mis kallutab laetud osakesed maast eemale. Prootonid on suureks ohuks kosmoselendude ajal. α-osakesed e. heeliumi aatomi tuumad, on positiivse laenguga ja neid saab sarnaselt prootonitega kiirendada. α-osakesed eralduvad ka looduses leiduvate raskete radioaktiivsete radionukliidide nt uraan ja radium, lagunemisel
annaabi.ee 
