kokkutõmbudes saab bakter edasi liikuda. Bakterivibur - Viburi keskmine pikkus on 10-20 (5-10) m. Viburi diameeter on ca 20 nm. Viburi niit koosneb valgust- flagelliinist. Niidi keskel on kanal. Vibur on jäik ja ta pöörleb nagu propeller, tõugates rakku edasi. Viburi paneb pöörlema sisemiste ketaste pöörlemine, mis antakse telgvarda ja konksu kaudu edasi viburiniidile. Viburi töö - Viburi paneb liikuma prootongradient, mille tekkel osalevad prootonkanali valgud Mot valgud. Viburi ühe pöörde jaoks on vaja ca 1000 prootoni liikumist läbi membraani. Seega sõltub viburi pöörlemise kiirus otseselt gradiendi suurusest. Mõnedel bakteritel (merebakter Vibrio) võib basaalkeha kettad pöörlema panna ka Na-gradient. Seega arvatakse, et ketta pöörlemapanek (ioonide liikumise konverteerimine mehhaaniliseks tööks) pole seotud mitte vesiniksidemete moodustumisega ketta
välismembraanis). C-ketas on oluline viburi pöörlemissuuna muutmisel ja viburi seiskamisel. Vibur on jäik ja ta pöörleb nagu propeller, tõugates rakku edasi. Viburi paneb pöörlema sisemiste ketaste pöörlemine, mis antakse telgvarda ja konksu kaudu edasi viburiniidile. G(+) bakteritel on basaalkehas vaid kaks ketast (sisemised), kuna nende paks kest toestab telgvarrast piisavalt tugevasti. Viburi paneb liikuma prootongradient, mille tekkel osalevad prootonkanali valgud Mot valgud. Viburi ühe pöörde jaoks on vaja ca 1000 prootoni liikumist läbi membraani. Seega sõltub viburi pöörlemise kiirus otseselt gradiendi suurusest. Mõnedel bakteritel (merebakter Vibrio) võib basaalkeha kettad pöörlema panna ka Na-gradient. Seega arvatakse, et ketta pöörlemapanek (ioonide liikumise konverteerimine mehhaaniliseks tööks) pole seotud mitte vesiniksidemete moodustumisega ketta valkude ja prootonite vahel, vaid pigem mingite
annaabi.ee 
