V — puhverlahuse ruumala ∆pH — pH muut kasutuspiirkond — määratud puhverlahuses oleva nõrga happe või aluse dissotsiatsioonikonstandiga. Arvuliselt pK kaudu. Lihtsates puhverlahustes on kasutuspiirkond 1… 1,5 pH ühikut pH väärtuses. Mitmekomponentsetes puhversüsteemides on kasutuspiirkond palju laiem. Arrheniuse teooria: Happed on ained, mis vesilahuses annavad H+-ioone, alused annavad vesilahuses OH‾-ioone. Brønstedi prootonteooria: Happed on prootonidoonorid, alused prootoniaktseptorid. Aluseks võib olla igasugune aine, ühend, mille välisel elektronkihil on vaba elektronpaar ja mis suudab siduda prootonit. Igale antud happele vastab mingi kindel alus. Need on omavahel seotud protoneetilise tasakaalu kaudu: AH↔A‾ + H. Selliseid alust ja hapet nimetatakse seostatud alus ja hape ehk konjugeeritud alus ja hape. On selliseid ühendeid, mis olenevalt tingimustest võivad käituda kas happe või alusena:
-¿ annavad vesilahusesse O H¿ -ioone. Brønstedi prootoniteooria happed on prootonidoonorid (loovutavad prootoni), alused on prootoniaktseptorid (liidavad prootoni). Aluseks võib Brønstedi teoorias olla iga aine või ühend, mille välisel elektronkihil on vaba elektronpaar ja mis suudab sisuda prootoni.
annaabi.ee 
