Varasemale lühiproosale on tunnuslik argieluseikade leidlik visandamine. Esikkogu "Veider soov" (1963) köitis värske nägemise ja leebe huumoriga. Novellikogus "Rataste vahel" (1966) süvenes realistlik tüpiseerimine; iseloomulik on inimeste soovide kokkupõrge nende täitumist takistavaga ja argielu rataste vahele jäämine. 1960 aastate teisel poolel toimus murrang: novellidesse ilmusid satiiriline hüperbool ja grotesk, mis kujunesid proosauuendustes tooniandvaks. Keskseks sai inimtegevuse võõrandumine jäigalt determineeritud süsteemis, bürokraatliku rutiini haardes: Valton kujutab inimest süsteemis, kus tegevus muutub absurdseks. 1968 ilmuvad kogud "Kaheksa jaapanlannat" (LR) ja "Luikede soo.Karussell" kutsusid esile proosapoleemika; nõukogulikult häälestatud kriitikud süüdistasid kirjanikku nõukoguvaenulikkuses ja eksistentsialismis. Võõrandumisele vastandas Valton eksistentsi kui ehtsa resp. tõelise olemise, teisitiolemise
Loomingust Varasemale lühiproosale on tunnuslik argieluseikade leidlik visandamine. Esikkogu "Veider soov" (1963) köitis värske nägemise ja leebe huumoriga. Novellikogus "Rataste vahel" (1966) süvenes realistlik tüpiseerimine; iseloomulik on inimeste soovide kokkupõrge nende täitumist takistavaga ja argielu rataste vahele jäämine. 1960. aastate teisel poolel toimus murrang: novellidesse ilmusid satiiriline hüperbool ja grotesk, mis kujunesid proosauuendustes tooniandvaks. Keskseks sai inimtegevuse võõrandumine jäigalt determineeritud süsteemis, bürokraatliku rutiini haardes: Valton kujutab inimest süsteemis, kus tegevus muutub absurdseks. 1968 ilmunud kogud "Kaheksa jaapanlannat" (Loomingu Raamatukogu) ja "Luikede soo. Karussell" kutsusid esile poleemika, kiitikud süüdistasid kirjanikku nõukogudevaenulikkuses ja eksistentsialismis. 1970. aastate algul hakkas huvituma ajaloost. Sarnaselt Karl Ristikiviga vältis Valton eesti ajalugu
annaabi.ee 
