stuudio ,,Tallinnfilm" toimetuses. KL-i liige(eesti nõukogude kirjanike liit,ensv kirjanike liit, al. 1989 eesti kirjanike liit) 1965, juh. liige 1971.a-st, esimehe at. 1990-92. Eesti Kinoliidu liige 1979. EV Riigikogu saadik 1992-95. Valtoni esimestele lühiproosakogudele ,,Veider soov" (1963) ja ,,Rataste vahel" (1966) on tunnuslik argieluseikade leidlik visandamine, 1960.a-te teisel poolel toimus tema loomingus murrang: novellidesse ilmusid satiiril. hüperbool ja grotesk, mis kujunesid proosauuenduses tooniandvaks. Toimub inimtegevuse võõrandumine bürokraatliku rutiini haardes: kogud ,,Kaheksa jaapanlannat"" (LR) ja ,,Luikede soo. Karussell" (mõl. 1968). Kogus ,,Sõnumitooja" (1972) muutus Valtoni novell veelgi üldistatumaks. 1970.a- il hakkas ta käsitama ajalugu inimtegevuse näitelavaga, millel on kalduvus korduda; ajalooproosas ammutas ainet teist maade minevikust. Ajalooteemaline on novellikogumik ,,Õukondlik mäng" (LR(ajakiri ,,Loomingu" Raamatukogu) 1972) ja Valtoni esikromaan
Esikkogu "Veider soov" (1963) äratas elavat huvi: köitis värske nägemine ja leebe huumor. Novellikogus "Rataste vahel" (1966) ilmutas Valton varasemast suuremat tüpiseerimise oskust. Iseloomulik on inimese soovide kokkupõrge nende täitmist takistavate asjaoludega ja inimese jäämine argielu rataste vahele. 1960aastate teisel poolel toimus Valtoni loomingus murrang: novellidesse ilmusid satiiriline hüperbool ja grotesk, mis kujunesid proosauuenduses tooniandvaks. Keskne on inimtegevuse võõrandumine jäigalt determineeritud süsteemis, bürokraatliku rutiini haardes: Valton kujutab inimeste süsteemi, kus tegevus muutub absurdseks. 1968 ilmunud kogud "Kaheksa jaapanlannat" (LR ja "Luikede soo. Karussell" kutsusid esile poleemika; Valtoni loomingust otsiti eksistentsialismi mõjusid. Võõrandumisele vastandas Valton inimeksistentsi kui subjektiivse olemise, resp. teisitiolemise