metsikud loomad kaitsevad neid soovimatute sissetungijate eest. ,,Kalila ja Dimna'' Tegemist on orientaalse valikkogumikuga, mis on mugandatud versioon panja tantrast. Kuna teos on valminud Mamluki dünastial, mis sai alguse 1260. aastal Palestiina vallutamisest ning mis lõppes 1517. aastal, kui Osmani türklased alistasid omakorda Palestiina, on antud kogumik tähtis osa Mamluki dünastial valminud kirjandusest. Ühtlasi on tegemist ka esimese proosateosega araabia keeles. Maailmas leidub väheseid sarnaseid kirjandusteoseid, mis on kandunud üle arvukatesse kultuuridesse hõlmates peaaegu kõiki maailma kontinente. Mitmed Pärsia ja Araabia miniatuurid, seinamaalid, vaasid jms on dekoreeritud Kalila ja Dimna erinevate lugudega. Sellel Süüria väljaandest pärineval illustratsioonil veab jänes ninapidi elevandi kuningat näidates talle kuu peegeldust.
Alveri puhul pole kahtlust, et ta autorina võiks kaanonisse kuuluda - kindlasti kuulub, iseasi, kas käsitletav luuletus tema tähtteoste hulka kuulub. See on rohkem lugeja enda otsustada. Ja teiselt poolt - kuigi Kolgi kuulumine kaanonisse on üsna ähmane, räägivad tema poolt lähiaastatel pälvitud tunnustused ning näiteks sellel aastal ilmunud Loomingu Raamatukogu osa "Esimene malbe päev sel aastal". Kuigi tegu on proosateosega, räägib autori kaanonisse kuulumise või lähiajal 2 selle osaks saamise poolt selle teose menukus - see tähendab, et Kolk on siiski teatud hulga lugejate ning kriitikuteni jõudnud ja veel paljudeni jõudmas. Kokkuvõtlikult saab öelda, et nii Alver kui ka Kolk on eesti luulekaanonisse kuuluvad, kuigi viimane neist asetseb veel piirialal. Küll aga ei saa seda kindlalt väita antud essees
annaabi.ee 
