(1946). konsonantriim irdriimi liik, mis põhineb konsonantide häälikulisel kokkukõlal. Näiteks: rindu : randa. kordus stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kordusega saab olulist mõtet, tunnet esile tõsta. Korduse liigid on anafoor, epifoor, refrään jt. kvintett viievärsiline stroof. Vt ka stroof. kõnekujund vt troop. libisev riim vt riim. liitriim vt riim. luulegraafika vt piktograafiline luule. lõik proosastroof, tekstiosa taandreast taandreani. Lõigu moodustab rühm mõttelt tihedalt seotud lauseid. Lõik on proosateksti põhiühik. lõppriim vt riim. läkitus pöördumise vormis kirjutatud luuletus. Näiteks: Lydia Koidula (18431886) "Minu armsale taadile F. J. Wiedemannile 16. septembriks 1880"; Aleksander Puskini (17991837) "Delwigile". lüürika üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel
liturgiast. loits nõidumissõnad. Loitsud põhinevad usul sõna maagilisse jõusse, nende abil püütakse mõjutada inimesi, haigusi, loodusjõude jmt. Näiteks: Kõhuvalusõnad. Kiirmus, kaarmus, varesele valu harakale halu mustalinnule muu tõbi, lapse kõht terveks! loomamuinasjutt vt muinasjutt. lugulaul jutustav luuleteos, mõistet on kasutatud eepose, ballaadi ja poeemi tähenduses. luulegraafika vt piktograafiline luule. lõik proosastroof, tekstiosa taandreast taandreani. Lõigu moodustab rühm mõttelt tihedalt seotud lauseid. Lõik on proosateksti põhiühik. lõppriim vt riim. läkitus pöördumise vormis kirjutatud luuletus. Näiteks: Lydia Koidula (18431886) "Minu armsale taadile F. J. Wiedemannile 16. septembriks 1880"; Aleksander Puskini (17991837) "Delwigile". lühipoeem vt poeem. lühiromaan mahult jutustusega võrreldav, kuid muid romaani tunnuseid omav zanr
annaabi.ee 
