Akadeemia kaudu kehtestati kunstile riiklikud põhimõttedd reeglid, mis pidurdasid kunsti arengut. Nicolas Boileau sõnastas klassits kirjanduse põhimõtted, püüdis rakendada Descartes'i filosoofiat. Prantsuse klassits alusepanijad Pierre Corneille ,,cid" ja Jean Racine ,,phaidra". Moliere ehk Jean-Baptiste Poquelin. 17-18 saj tuli prants kiranduses moodi aforismikirjandus. Kirjanikud ei loonud romaane ega novelle vaid lühikesi kokkusurutud proosaminiatuure v mõtteteri, mis põh elunähtuste vaatlusel ja mõtisklustel. Aforism eeldab suurt meisterlikkust, mõtlemise originaalsust ja väljendusviisi täpsust ja teravmeelsust. Selle mõtte on sügav ja piiritu, vorm lakooniline. Francois De La Rochefoucauld ,,mõtisklused ehk moraalsed sentensid ja maksiimid". Jean De La Fontaine valmikirjanik
aadlimees" menukamaid teoseid, koomika väärib tähelepanu, palju erinevat sõnavara. 1673 suri ootamatult laval, etenduses ,,Ebahaige". Kirik ei lubanud pühasse mulda (surnuaia müüridesse) teatriga seonduvaid inimesi matta, aga Moliere siiski sai kuningas Louis XIV käsul. 1886. A. Wiera ,,Ihnus" etendusega jõudis Moliere Eestisse Aforism ehk mõttetera, prantuse kirjanduses moes 17-18.saj. Kirjanikud - moralistid ei loonud mitte romaane ega novelle vaid lühikesi kokkusurutud proosaminiatuure või mõtteteri mis põhineisd elunähtuste vaatlustel ja mõtliskustel. Mõte sügav ja piiritu, lakoonilised, üldistavad maailma. Nt. La Rachelfoucauld 17. märts Gongora kujundatud metafoorid, keerulised sõnad, hämar luuletaja. Quevedo kuulsuse sai kriitikuna, sotsiaalsed ja kodumaa teemad, kritiseeris ka Gongorat, istus pagenduses ja vangis. 18.märts Gongora ja Quevedo 2 hispaania suurt luuletajat, elavad ajastu raskelt läbi. Hispaania riigi
Hoolimata sellest oli Liiv ühiskonnaga kursis ning juba varsti 1904. a. ilmuvad ta kirjatööd, mis sisaldavad 33 3 proosateost ja 53 luuletust, kaasandena ajalehes ,,Uus aeg". Teos leiab lugejate hulgas sooja vastuvõtu. 1903. a. ilmub Liivi uuest loomingust luuletus ,,Sügis". Juhan Liivi teekonna lõpuaastad 1904. a. suvest kuni järgmise aasta lõpuni elas Liiv Tartu närvikliinikus, kus kirjutas ta luuletusi ning proosaminiatuure. Peale närvikliinikust lahkumist elas Liiv 1906-1908 Rupsi Ojal, käies aga vahetevahel Tartus. Sel perioodil kirjutas ta vähem. Nüüd lisandus tema haigustele ka megalomaania. 1908. a. Kärneri Kopli talu rehe lakas elades kirjutas Liiv üsna agarasti. Teine viljakam ajajärk Liivi elu lõpuosas oli 1910. a., mil ta elas Laiusel. Sellest ajast on pärit ka Liivi kirjanduslikud ,,Ääremärkused". Liivile oli arusaamatu Enno luule ja ka mitmed ,,Noor-Eesti" autorid
annaabi.ee 
