Eriti armastati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seotud kaasaja sündmustega. Inimested olid maalidel tardunud ja teatraalsetes poosides. Pildi ülesehitus tasakaalukas, sümmeetriline. Esiplaani kogu tegevustik, taust peaaegu detailideta. Vähenes huvi elava looduse ja valguse vastu. Seetõttu olid klassitsistlikud maastikumaalid kuivad ja tuhmid. Olustikumaale eriti ei tehtud, sest argielu kujutamist peeti madalaks ja proosaliseks. Jacques Louis David (1748-1825) prantslane, kõrgklassitsismi kuulsaim kunstnik. Reageeris oma tähtsamate teostega Prantsusmaa poliitilisele arengule. Nt "Horatiuste vanne" ühiskondliku tähtsusega. Väljendas revolutsioonilist vaimulaadi, sest meenutas kodanikukohustuste ülimuslikkust. "Sabiinitarid" Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867) ise pidas oluliseks oma suuri kompositsioone, aga tänapäeval huvitutakse tema portreedest, aktimaalidest, joonistustest
Madis Kõiv (romaan ,,Aken"). Aimee Beekman (,,Väntorel" (1970)). Teet Kallas (üleloomulikuga flirtiv novellikogu ,,Verine padi" (1971) ja romaan ,,Heliseb, kõliseb" (1972). Heino Kiik (koomika ja groteski peavoolu suurejoonelisem teos ,,Tondiöömaja" (1970). Mats Traat. 6. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 196672. Kassetiaja lõpp (196268 noorte autorite luulekassetid (1966 (65) Jüri Tuulik jt; 1968 (67) Andres Ehin jt )). Alustatakse uue ,,proosaliseks" peetud ajajärgu suundumusi. Luuleinflatsioon, mil publikuhuvi langes, sest luuletajad hakkasid katsetama proovimata zanreid. Kümnendi vahetusel optimistlike tulevikunägemuste kadumine, dissonantsid ja ebakindla maailmapildi teke. Kujutlused kinnisest või väikesest ruumist, millele vastandatakse piiride lõhkumine, põgenemine ja vabadus. Luuleuuendus (muutunud suhe luuleteksti, luule võtab proosalisema kuju). Kunstluules elustub uuema rahvaluule ja lorilaulu poeetika
annaabi.ee 
