iseloomustavad elemendid ja võtted. Huvitavamaid näiteid vanema põlvkonna eesti-vene kirjanike esindajatest. Igor Kotjuh (1978) kogu uuema Eesti-vene kirjanduse üks keskseid kujusid. Eesti-vene kirjanduse kui protsessi loojaid ja organisaatoreid, kes sellest teemast on palju kirjutanud ja aidanud erinevate projektide kaudu eesti-vene kirjandust pildil hoida. Põhiliselt kirjutanud luuletusi, kus on tähtis proosalik lähenemine. Ise tekitanud või loonud uue vormi nagu esseem luuletuse ja essee vahepealne hübriidne zanr. Identiteedi ja keele küsimused. Ühe eesti venelase lugu mitme kultuuri elu piiri peal (piirikirjandus). Ühe ja teise kultuuri vahel eksisteerimisest. Tema näeb selles positiivset ja produktiivset võimalust Andrei Ivanov (1971) väga viljakas autor, üpris mahukad romaanid. Esimene tõlge ilmus 2010.a ,,Minu taani onuke
kadumine Marcus Annaeus Lucanus (3965) De bello civili (,,Kodusõjast") ehk Pharsalia (,,Lugu Pharsalosest"), 10 rmt narratiiv Caesari võimuletulekust kuni Pharsalose lahinguni (48 eKr) idee: vabariikliku Rooma hukk kodusõjas fatum (saatus) ja natura (loodus) kui sündmustikku juhtivad jõud, antiik jumalatest loobumine, stoitsism eepika ,,objektiivse" narratiivi asemel isiklikud moraalsed hinnangud ,,ebaeepos", proosalik sõnavalik Gaius Valerius Flaccus (1. saj) Argonautica ("Argo retkest"), 8 rmt Ajaloolispoliitiline idee: argonautide retk kui Rooma impeeriumi eellugu või tingimus. Argonaudid (Iason) Aenease eelkehastus. Filosoofiline idee: inimelu kui allegooriline retk, maakera kui laev, millel inimkond reisib. Kuldvillak kui inimesele saatuse poolt antud saladus, mille poole tuleb
annaabi.ee 
