propageerima avalikumalt, või vähemalt lasta mitte unustada meil meie ajalugu. ,,Keisri hull" on kui meeldetuletaja ja Timotheus von Bock oma järjepidevuse ja kindlameelsusega vabaduse idee kandja. Hinne: A ************************************************ Jaan Kross ,,Keisri hull" Jaan Kross tuli Eesti kirjandusse eelkõige oma luulega, kuid 1970 aastate alguses siirdus ta proosakirjandusse. Kui juba tema värssides leidus ajaloolisi motiive, siis romaanid olid täielikult minevikuteemalised. ,,Keisri hull" ilmus 1978. aastal. Kui Krossi varasemad teosed vaatlesid madalamast sotsiaalsest kihist pärit mehi, kes olid ühiskonnas saavutanud kõrge positsiooni, siis nüüd on peategelaseks kõrgseltskonna inimene. Teos põhineb Jakob Mätliku päevaraamatul, milles kajastub Timotheus von Bocki elu. Jakob oli Timo naisevend ning seetõttu oli tal võimalus von Bockide elu üles
Jaan Kaplinski Neljakuningapäev (1977) ja Madis Kõiv & Vaino Vahing ,,Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus" (1982) biograafiline näidend Faehlmanist. Traditsiooni ajaloo juurte, rahvusliku ajaloo juurde pöördumine. Näidend on liiga pikk. Ei järgi realistlikku esteetikat. Räägib ajaloost ja selle sündmusest. Psühholoogilise rõhuasetuse kaudu võib rääkida psühhomodernismi tulekust Eesti draamasse ja ka Eesti proosakirjandusse: 1970nda I poolel Vaino Vahing , tema näidendid ,,Suvekool" (1972) ja ,,Mees, kes ei mahu kivile" (1975). Rein Saluri ,,Külalised" (1974) tekstilahendusega loob mudelsituatsiooni, mängides ühte mudelit erineval viisil läbi. Samas psühholoogiline rõhuasetus, mälu teema. Postmoderne draama: ennekõike Mati Unt ,,Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984). Postmodernistlik esteetika erinevus senisest modernistlikust: ,,Good-bye, baby" (1975)