ditüramb Vana-Kreeka kultuslik flöödisaatega koorilaul Dionysose auks, kõrgelennuline, oodiga sarnanev luuleteos; kombineeritud instrumentaalmuusika, koorilaul ja tants, varasemal ajal oli laul ja tants hullumeelne ning rituaal meenutas orgiat, 6. sajandiks eKr oli rituaal mõneti maha rahunenud ning muutunud organiseeritud jumalakummardamiseks õppinud koori, komponeeritud muusika, koreograafia ning kohaga iga-aastasel teatrifestivalil prooimion eellaul prosoodion pidulik rongkäigulaul, koorilaululiik; lauldi pidustustel grupi meeste ning ühe naise poolt, kes kandis lilli, pühasid sümboleid ning ohvreid jumalatele, protsessioonid olid sageli ametlikud, eputavad, tihti osales ka teisi tantsijaid/koorilauljaid, paljud poeedid kirjutasid prosoodione, usulist luulet ning võitsid auhindu festivalidel Vana-Kreeka muusikalised instrumendid Vt Lisa 3. 14
põgenema. Nii sõda lõpebki. Mitmed stseenid parodeerivad vastavaid kohti Iliasest. Kasutatakse Homerosele tüüpilisi epiteete, võrdlusi, kordusi, endeid. Tühise süzee taustal mõjuvad Homerose pidulikud võtted eriti koomiliselt. Homerose hümnid, 33 Homerose stiilis kirjutatud jumalaile pühendatud daktülilises heksameetris hümni, koondatud kogumikku. Antiikajal peeti osa neist Homerose loominguks, ehkki selle üle vaieldi. Rapsoodid kasutasid neid sissejuhatusena (prooimion) oma retsitatsioonides kultuspidustustel. Mõni hümn küünib pikkuselt eepilise lauluni (hümn Hermesele 580 värssi). Hümnid erinevad tekkeaja (u. VII-IV saj. e. Kr.) ja -koha poolest, kogumiku koostamise aeg on teadmata. Pikimad hümnid on pühendatud Deelose ja Pytho Apollonile (jutustavad jumala sünnist ja kultuse rajamisest Delfis), Hermesele (jumaliku lapse seiklustest), Aphroditele (Aphrodite armastusest Anchise vastu), Demeterile (Persephone