keerulist protsessi, tema lülitumist sotsiaalsesse keskkonda, kohanemist sellega, sotsialsete rollide kätteõppimist. Iga järgmise põlvkonna inimesed alustavad oma elu esemete ja nähtuste maailmas, mille neile on pärandanud nende eelkäijad. Osaledes ühiskondliku tegevuse mitmesusgustes vormides, arendavad inimesed endal välja spetsiifilised võimed, mis kristaliseeruvad nende kultuuris. Samamoodi on lood ka mõtlemise arengu- ja teadmiste omandamisega.( Pronnikov, Ladanov 1992: 75) Sotsialiseerumine läbib mitu staadiumi. Vaatamata uurijate mõneti vastandlikele seisukohtadele antud küsimuses, tuuakse selles protsessis välja kolm etappi: esimene sotsialiseerumine ( lapse sotsialiseerumine), alaealise sotsialiseerumine ja nooruki sotsialiseerumine. Igal etapil annab tunda perekonna, kooli, eakaaslaste ja ühiskonna mõju. Sõltuvalt kultuuri omapärast on erisugune ka nende intstitutsioonide mõju. Sotsialiseerumine algab perekonnast
Jaapanlaste vanem põlvkond oskab pealtnäha maheda ilme taga eristada inimese tegelikke tundeid. Vanem põlvkond heidab nooremale ette, et need ei suuda tabada piirjoont sisemise ja välise näo vahel (tatemae honne), mis on suhtlemisel suunavaks orientiiriks. Väline nägu on mask, fassaad (tatemae). Maski taga peitub honne (tegelik olemus). Väline nägu on kõigi jaoks, sisemine on iseendale ning lähedastele.(Pronnikov 1992: 170). Argyle kirjeldas üht katset inglaste, jaapanlaste ning itaallastega kõigil tuli ära tunda ja hinnata inimeste näoilmeid nendeks katseisikuteks oli samuti valitud kõigi kolme rahvuse esindajaid Huvitava omapärana toodi välja, et inglastest ning itaallastes katseisikutel õnnestus võrdselt kas oma või teise rahvuse grupi näoilmeid tabada, ent jaapanlasi hinnata oli neil raskem kui jaapanlastel endal
annaabi.ee 
