nimega Vulka. Antiikajal olid etruskid vaieldamatud pronksskulptuuri meistrid ning olid kiidetud ka kreeka ja rooma kirjanike poolt. Tänapäeval ühed tuntumad pronkskujud on Rooma linna üks sümboleist Kapitooliumi emahunt, mis oli valmistatud 6. sajandil (Romulus ja Remus lisati 15. sajandil) ning Arezzo linna üks sümboleist pronksist kimäär. Meistrite nimed, kes kujusid valmistasid ei ole teada ning tänapäevani on säilinud vaid väike osa imelistest Etruskide kunsti pronkstaiestest. Metallesemed ja väärisesemed Etruski meistrid on tuntud ka kõrgetasemeliste väärisesemete poolest, mida iseloomustas suurepärane tehnika, esteetiliselt mõjuv väljanägemine ja motiivide teravmeelne valik. Iseäranis kõrge taseme saavutas kullasepakunst, mis oli mõjutatud ka Oriendi teostest. Kaks olulist tehnikat olid: filigraantööd, mis olid valmistatud imepeenikesest traadist; ja granulatsioon, millele oli iseloomulik mitmekesine ja veider temaatika ning tehniliselt osav teostus
see oli pehmem materjal ja seda oli lihtsam kujundada. Kõige tuntumaks etruski skulptuuri teoseks võib pidada Vejist pärinevat Apolloni kuju, mille autoriks oli kujur nimega Vulka. Etruskid olid vaieldamatud pronksskulptuuri meistrid. Tänapäeval üks tuntuim pronkskuju on Rooma linna üks sümboleist, Kapitooliumi emahunt, mis oli valmistatud 6. sajandil. Meistrite nimed, kes kujusid valmistasid ei ole teada ning tänapäevani on säilinud vaid väike osa Etruuria kunsti pronkstaiestest. Ühe olulise rühma metallesemete hulgas moodustavad etruski peeglid, mille tagakülgi illustreerivad mitmed graveeritud motiivid. Peamisteks teemadeks olid mütoloogia ja igapäevaelu. Imelik oli, et osad detailid viimistleti äärmiselt hoolikalt, samas aga teised üksnes skemaatiliselt. Samuti oli kunstnik sunnitud peegli ümmarguse kuju tõttu pinda väga ökonoomselt ära kasutama, kujutama figuure kummargil või istumas, püstises asendis sai kujutada vaid peegli keskosas.
Vanakreeka kujutavas kunstis oli sport üks lemmikmotiive. Kuigi kreeklased hindasid oma maalikunsti kõrgemalt kui skulptuuri, on nende maalikunsti meistriteosed suuremalt jaolt hävinud (va vaasimaalid). Vallutajad sulatasid üles ka suurema osa metalli (pronksi) valatud taiesed. Lõhutud kiviskulptuuride originaale on siiski õnnestunud osaliselt päästa (Milose Venus, Samothrake Nike jt). Õnneks tegid roomlased paljudest vanakreeka pronkstaiestest kivist koopiad. Tänu roomlastele saame meiegi neid imetleda. Püüame meelde jätta nelja väga kuulsa sporditemaatilise vanakreeka taiese nimed ja autorid. NB! Suurenda pilte! Polykleitos. Diadumenos (Võidulindi siduja). Värvitud kipskoopia. Puskini muuseum, Moskva. Polykleitos. Doryphoros (Odakandja). Värvitud kipskoopia. Puskini muuseum, Moskva. Myron. Discobolos (Kettaheitja). Marmorkoopia. Rooma Rahvusmuuseum. Lysippos. Apoxyomenos (Kaapija
annaabi.ee 
