Nende ·ära vedamiseks olevat vaja ·olnud 900 kaamelit. Rhodose kolossi eeskujul on valminud üks tänapäeva maailma sümboleid Vabadussammas New Yorgi sadamas. RHODOSE KOLOSSI SÜND · Demetriose sõjakäik Rhodosele 304.aastal eKr · Sõjakäik osutus edutuks ·Rhodoslased püstitasid Lindosesse, Rhodose peamisse sadamalinna määratu suure Heliose kuju, tänutäheks selle eest, et ta neid oli kaitsnud. · Kuju pidi tulema pronksplaatidest. · Kuju ehitamiseks kulus 15 tonni pronksi ja 9 tonni rauda. Kuju nimetati kolossiks tema kolossaalsete mõõtmete pärast. · Keegi ei tea, kus see kuju täpselt asetses või kuidas ta välja nägi. · Arvatakse, et kuju seisis harkisjalu sadama sissepääsu ees, nii et laevad võisid tema jalge vahelt läbi sõita. Kuuldus päikese käes sädelevast suurejoonelises t pronkskujust levis kaugele, ka koloss ise
Andrea Pibosto laemaalil on efekt, et lagi ei lõppegi ära vaid läheb taevasse edasi. SKULPTUUR Esindajaks ainult Bernini. Väljendusvahendiks rahutud ja liikuvad massid. Oluline on liikumine ja muutumine. Kujud on avatud, tunnetavad ruumi ja vaatamiseks igast küljest. Püüab süüvida inimese mõttemaailma. („Taavet“; „Apollon ja Daphne“; „Püha Dheresa ekstaas“). Bernini on loonud ka dekoratiivseid teoseid, ntks Püha Peetri katedraalis badahiin, mis ehitati pronksplaatidest, mis olid maha kistud Panthenolilt. HISPAANIA Skulptuuris jätkub 17.saj keskaja skulptuurid puust, viljeletakse puunikerdust. Skulptuur muutub elulähedasemaks. Puuskulptuuridele maalitakse realistlikumad näod, silmad tehti tihti klaasist. Vahel kasutati ka päris juukseid ja riideid. Maalikunstile on tähtis elulähedus. Loobutakse maneralismist. Tuntuim on Venlažques- maalis igapäevaelu, usulisi teemasi on vähe, maalib antiikmütoloogiat, mida annab edasi läbi aineliste stseenide
Rhodose saarel. Selle täpne asukoht pole teada, sest pole leitud selle jäänuseid. Andeka väejuhi Demetriose tähelepanu äratas Rhodose rikkus ja tähtis asukoht merekaubateede ristumiskohas. Tema sõjakäik 304.a eKr oli aga edutu. Saart rünnanud sissetungijate üle saavutatud võidu auks otsustati püstitada päikesejumal Heliose hiigelkuju Rhodose peamisesse sadamalinna Lindosesse. See ülesanne tehti Kreeka kuulsa kujuri Lysippose õpilasele skulptor Charesele. Kuju pidi tulema pronksplaatidest. Rhodolased müüsid maha Demetriose poolt linnamüüri taha jäetud laevad, piiramismasinad ja muud relvad ning saadud vara kasutasid kolossi ehitamise eest tasumiseks. Koloss ehitati aastatel 292 eKr280 eKr, mis tähendab, et ehitus kestis kokku 12 aastat. Kolossi kõrgus oli 37 meetrit. Kõige usaldusväärsemaks kolossi kirjelduseks peetakse Philoni kirjeldust. Selle järgi oli koloss valgest marmorist alusel sundimatus poosis seisev mehefiguur, kelle üks käsi oli
annaabi.ee 
